JCI Treeninginstituut - kelle jaoks ja kuidas võtta?

Kui keegi oleks mulle 10 aastat tagasi öeldnud, et olen tänaseks koolitanud 9 erinevas Euroopa riigis ja modereerinud JCI Estonia aastakonverentsi, siis oleksin väga kõvasti naerda saanud. Kuid just selliseid eneseavastamise ja – arendamise võimalusi JCI Treeninginstituut (edaspidi TI) pakubki. Võimalus õppida rahvusvaheliseks koolitajaks. Ja sellist võimalust juba igalpool kandikul kätte ei tooda.

Kui vastaks kohe esimesele küsimusele „JCI Treeninginstituut – kellele ja kuidas võtta?“, siis esmane vastus on kohe kõigile ja võtta võiks täitsa mõnuga :) . Mõnuga just selles mõttes, et isiklik areng toimub siin elus ikka läbi kasvamise ja enese proovilepaneku. Just enese proovile panemist ja arenemisevõimalust JCI TI pakub rohkesti.

Kui oleks minu teha, siis teeksin JCI Presenteri „kohustuslikuks“ igale koja liikmele. Igaüks meist vajab enda mõtete ja ideede presenteerimist, suvalisel hetkel rahva ees püsti tõusmist ning oma nägemuse maha müümist. Just seda JCI Presenter pakubki – terve päeva jooksul saad proovida läbi erinevad esitlustehnikad, neid reaalselt klassi ees läbi katsetada ning rohkelt tagasisidet. Lisaks on JCI Presenter olemas täitsa omas eesti keeles - igasugused parasiitsõnad ja publikut häirivad väljendid tulevad oma keskkonnas paremini välja.

Näiteks toimus JCI Presenter eelmisel aastal Leedus rohkem kordi, kui Saksamaal kus JCI on mitmeid kordi suurem. Leedukad kasutavad osavalt seda koolitust ära uute liikmete saamiseks ja JCI tutvustamiseks, sest iga inimene peab lõpupresentatsiooni tegema JCI teemadel.

Koolitused JCI Presenter ja JCI Trainer ongi JCI keskkonnas koolitajaks saamisel kõige esimene samm, kuid kindlasti pole koolitajaks saamine kohustuslik. Mõlemat treeningut võib vabalt võtta, kui eneseväljendus ja juhtimiskoolitust, sest JCI Traineril õpitakse kuidas erinevad inimesed omastavad teadmisi ja mis on õppimistsükkel. Ja seda vajab edukas liider igas meeskonnas. Just Kolbi õppimistsükli järgi saab JCI-s ka koolitajaks saamise redelil ronida, sest selleks, et juba järgmisele koolitaja tasemele saada, tuleb vahepeal ka olulisel määral kogemusi juurde saada.

Pilt illustreerib JCI koolitajaks saamise redelit > CLT (Certified Local Trainer) > CNT (Certified National Trainer) > IG või NG (International or National Graduate) ja kõige kõrgem tunnustus ITF (International Training Fellow).

Tunnen JCIs näiteks Marianne Nordlit, kes peale JCI Traineri (varem oli koolituse nimi küll PRIME) läbimist läks järgmisel päeval oma tööandja juurde lahkumisavaldusega ning hakkas iseenda tööandjaks ja koolitajaks. Sellele julgele kannapöördele järgnes edukas treenerikarjäär.

Kindlasti ei ole koolitajaks olemine vaid laval säramine ja positiivse tagasiside kogumine. Siin taga on tavaliselt - pikad ja põhjalikud ettevalmistused, sageli oma uneaja arvelt, perest ja lähedastest eemalolek, võõrad ja kummalised majutustingimused ja kombed ning seda kõike enamasti oma rahakoti arvelt. Sageli on koolitajad kurtnud, et oma koja toetust on väga vähe või puudub see üldse. Miks siis üldse koolitada? Minu isiklik arvamus on, selleks et midagi paremaks teha. Olla ukseavaja, näidata võimalusi ja variante. See on suurepärane tunne, kui näed kuidas kuulajate seas silmad särama löövad. Näed kuidas idee või uus mõte on kindlasse pinnasesse istutatud ning oled saanud midagi paremaks teha.

Ideaalis võiks olla JCI Treeningsinstituut vahelüli erinevate „one year to lead“ positsioonide vahel, et ei peaks igal aastal uuesti jalgratast leiutama. Selleks on JCI välja töötanud hulgaliselt JCI ametlikke koolitusi, mis aitavad Sind erinevatel positisoonidel edukamalt toime tulla ning sellega võiks vältida seda, et ei tuleks tunnet aasta lõpus – oh kuidas nüüd oskaks ja alles teeks ja oleks.

Mulle endale küll tundub, et mis iganes probleem ja väljakutse JCI-s on siis selle lahendamiseks on ka kohe koolitus välja mõeldud – ametlikud koolitused, hulgaliselt 1h ja 3h koolitusi jci.cc kodulehel, erinevaid akadeemiaid nii positsioonidele kui regioonidele. Alates sellest, kuidas uusi liikmeid saada kuni selleni kuidas suurüritusi korraldada. Ole ainult ise aktiivne ja hoolas, et ennast üle ei koolitaks ning jõuaks vahepeal õpitut ka reaalselt rakendada. Maailmakoja poolt on tulemas ka uusi põnevaid ja kauaoodatuid koolitusi – projektijuhtimine ja liidrikoolitus.

Minu hea sõber Kai Roer (JCI Norway, ITF 132) ütles JCI kohta väga tabavalt – kui saad 40 visatakse Sind JCI-st välja ja see on suurepärane, sest see ei luba Sul tegemisi ja unistusi edasi lükata. Päris elus kipume seda tihtilugu ära unustama. Tegutseda tuleb just nüüd ja praegu.

Soovin rõõmsaid kordaminekuid ja edu!

Marju Raadik- Kantsik

Marju koolitamas JCI Eurokonverentsil 2008 Turkus Katrin Aedma (ITF 134) koolitust: „How to rule your email“. Kolitusruumid olid „nii hea“ heli isolatsiooniga, et viisin koolituse ühe esimese koolitajana õue! Olen siiani tänulik Hanno Jarvetile, kes leidis ei tea kust ülivajalikud näpitsad pabertahvli kinnihoidmiseks! Pildi teinud JCI Senaator Urmas Mägi.

Marju Raadik-Kantsik on 36–aastane, lõpetanud Tallinna Majanduskooli ja EBS-i rahvusvahelise ärijuhtimise BA. Läbinud EBS´i finantsjuhtimise magistrprogrammi.

Marju jagab koolitajana kogemust erinevatelt töökohtadelt, erinevates organisatsioonides osalemisest ja toob näiteid elust enesest. Marju on läbinud JCI Treeninginstituudi treeneritele mõeldud rahvusvahelise täiskavanute koolitamise koolituse PRIME Istanbulis 2002 aastal. Aastast 2004 omab täiskavanute koolituse CLT (Certified Local Trainer) ja aastast 2008 CNT (Certified National Trainer) sertifikaati. Aastal 2011 teenis Marju rahvusvahelise koolitaja tunnustuse JCI-s, International Graduate Trainer. (IG) Lisaks veel liidritreeningud LEAD (Kopenhaagen 2003) ja Nordic Academy (Tallinn 2003).

Marju on koolitanud lisaks Eestile veel Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Poolas, Ungaris, Taanis ja Norras.

Marju on läbi viinud üle 215 tunni seminare ja koolitusi rohkem kui 1300 inimesele erinevatel teemadel.

Eestis on peamised kliendid väljaspool JCI Eestit olnud: Hansapank, Paide Linnavalitsus, BDA Consulting, Aiesec, Protobios, SA Tuuru, Profile Vehicles.

2010 aastal on Marju valitud JCI Eesti parimaks koolitajaks aastal 2009.
Tegev rahvusvahelises noortekojas JCI-s on ta aastast 1998.

Marju on JCI Estonias esimene, kes sai õiguse koolitada peatreenerina JCI maailmakoja ametlikku koolitust JCI Presenter ja tänu Marjule on meil see ka eesti keeles olemas. Lisaks on Marju abitreener ametlikele JCI koolitsutele JCI Trainer ja JCI Admin.
_________________________

Aasta 2012 on JCI Estonia jaoks igati erakordne. Nimelt tuleb Eestisse kaks suurt rahvusvahelist koolitusprojekti:
1. JCI COC Academy – mis on akadeemia kõikidele, kes tahavad suurprojekte korraldada. Projektijuht on Peeter Tars JCI Tallinna kojast ja esimene koosolek on 2 detsembril.
2. JCI Nordic Academy – on akadeemia nordic grupi järgmise aasta juhatustele. Projektijuht on Siim Lepisk JCI e-kojast.

Kui tahad panustada TI tegemistesse, aidata korraldada üritusi ning olla kõikides TI asjades ninapidi sees, siis kirjuta: marju.rk@gmail.com

JCI TI on uudiste levitamiseks ja suhtlemiseks Facebookis oma suletud grupp JCI Koolitajad. Kui tahad TI tegemistega kursis olla ja Sind veel grupis pole, siis kirjuta: Marju.rk@gmail.com
Ka JCI TI blogi on taas ellu äratatud ja sealt leiad huvitavaid intervjuusid ning kokkuvõtteid toimunud (koolitus) üritustest: http://treeninginstituut.blogspot.com/

2. detsembril toimub Tallinnas esimene COC Akadeemia korraldamise koosolek.

Juba mõnda aega on räägitud, et järgmine COC Akdeemia toimub Eestis. Kinnitame siis fakti ja TEEME ÄRA!
http://www.cocacademy.org/2012/estonia/

Mis see COC Akadeemia üldse on?
COC Akadeemia loodi vahetult peale JCI Viini Maailmakongressi 2005. aastal eesmärgiga valmistada ette inimesi suurprojektide läbiviimiseks nagu maailmakongress, piirkondlikud konverentsid, akadeemiad, oma riigi konverentsid jne. Seni on akadeemia toimunud Austrias maaliste mägede vahel. Akadeemia on tugev bränd JCI -s, kust on osa võtnud rohkem kui 240 inimest 37 riigist üle maailma.

http://www.youtube.com/watch?v=A5yCHrW9Sxs&feature=related

Nede aastate jooksul on käinud akadeemias paljud eestlased tarkust ammutamas (need on paljude suurte projektide projektijuhid [RatRace, Aasta Konverents, Presidendiball jne jne]) ja ka meie treenerid on seal käinud tarkust jagamas (Sven Aulik, Hanno Jarvet)

Lisaksin siia COC akadeemia algataja sõnad ja kirja lõpus Minu ja Triinu mälestused 2007 aasta kevadest.

“The idea behind the COC Academy is to transport and pass down the know-how, the experience, and the administrative layouts necessary to ease the task of organizing an international JCI event,” said Wolfgang Winkler, creator of the COC Academy concept and director of the two first academies and Congress Director of the JCI World Congress 2005 in Vienna . “Every year, at least five JCI Organizing Committees around the world start their work completely from scratch! They have to deal with problems and conflicts every COC has had…!”

Peeter,
JCI Tallinn IPP 2011
Ettevõtlike Noorte Koda JCI Tallinn
Tel: +372 510 5940
pets@had.ee
www.jcitallinn.ee

Pets:
Infokirjades paluti arvuti koju jätta ja telefon lennujaamas välja lülitada. Põlise arvutiinimesena oli see minu jaoks väga naljas ja võõras palve. Ja kohapeal olles ma täitsin selle soovi ise, sest mul ei olnud praktiliselt aega SMS-i kirjutamiseks :) vahvad inimesed, tihe programm, vahva asukoht ja ülihead treenerid tegid ideaalse keskkonna õppimiseks (ära lõigatud igapäeva rutiinist)

Omast kogemusest kinnitan, et parim treening, mis ma läbi teinud olen.

Triin:
Märtsi lõpul avanes mul võimalus pakkida kohvrisse nädala jagu talveriideid ja toimetada ennast pesueht austerlaste abiga ligi 2 km kõrgusele Alpidesse. Kus aga lahtipakkimiseks aega ei antud – tuli käigupealt ennast harima asuda. Mägedes oli talvine, temperatuur nulli ringis ja paks lumi maas. Igas ilmakaares kaunis loodus. Ideaalne paik silmaklappide ära võtmiseks!

Turrach nimelises mägikülakeses leidis aset viiepäevane koolitusprogramm COC (Conference Organizing Committee) Academy 2007. Akadeemia sai 2005. aastal ellu kutsutud austerlaste poolt, kelle ülesandeks oli korraldada JCI aastakongress Viinis, mis hõlmas 5000 delegaadi võõrustamist 98 riigist. Kui Viini kongress oli suurepäraselt läbi viidud, tundsid korraldajad endas jõudu ja soovi oma kogemust ka teistele jagada. Nii ongi üle maailma kokku tulnud JCI-katel, kes tulevikus erinevaid konverentse ja kongresse korraldama peavad Austria näol olemas koht, kust kord aastas suurürituste korraldamiseks vajalikke praktilisi teadmisi ammutada.

Õpijanulisi tuli kokku 35 inimese ringis 11 riigist. Lisaks iirlasest peatreenerile (kes muuhulgas tulihingeline rugby austaja) olid koolitajateks veel kolm austerlast ja türklane.

Tõsiseimaks kõrvanähuks oli uneaja nappus. Ühtäkki leidsime end suurüritusele eelnevast pingelisest saginast, kus tuli saada hakkama väsimuse ning konfliktidega. Kolmel järjestikusel õhtul saime koolitajatelt ülesande, mille täitmise tähtajaks oli kell 08:45 järgmisel hommikul - igal meeskonnal oli vaja välja töötada tegevusplaan konverentsi korraldamise alalõigu teostamiseks. Neli korraldusmeeskonda elasid igaüks eraldi "peakorteris". Päevasel ajal toimusid tubased loengud ja õues team-building' ud.

Oma tiimikaaslastega kohtusin esimest korda ja "peakorterit" jagasin üpris kirju seltskonnaga, vanuses 25-46: austerlane, belglane, 2 sakslast, ameeriklane, 2007 a. maailmakongressi korraldaja türgist ja esimest korda elus lund nägev tuneeslane. Ajurünnaku (ja kohati tulise vaidlemise) lõpetasime keskmiselt öösel kell 02:00 ja 07:00 jätkasime värske peaga üheskoos valmistatud hommikusöögi juures. Kultuuride vahelistest erinevustest tulenevad lüngad täitsime omakorda eri kultuuride tugevustega.

COC akadeemiast kujunes minu jaoks üle ootuste meeldejääv kogemus. Päevakese sain ka Viini kesklinna osas mälu värskendada, samuti leidis vastuse mind saabumisel vaevanud küsimus - miks paistab Austria lennuki aknast triibuline? Vastus: lõputud viinamarjaistanduste read.

Koja Pokker kogub populaarsust!

Huvitav on see, et veel aastat 5 tagasi tundus, et pokker on selline mäng, mille mängimist tavaliselt nägi Ameerika filmides Las Vegase mängupõrgutes kuskil suitsustes tagaruumides ja tavaliselt filmi peategelasel, kes sellisesse kohta sattus ja kellel kaardimängus vedas, tavaliselt läks halvasti, sest „pahalased“ viisid ta kõrbe või juhtus midagi muud halba. Tundus, et see teema Eestit ei puuduta ning see on ülim hasartmäng.

Veel 5 aastat tagasi oli pokker pigem kasiinomäng, kus pokkerilaua taga istusid tavaliselt peamiselt ärritunud olekus ja närvilised taksojuhid , kes kogu oma raske vaevaga turistidelt saadud kõrgema tariifiga taksoraha niiviisi maha mängisid. Ka mina tundsin, et reeglid on liiga rasked ning alati „maja võidab“ nii ehk teisiti.

Et kõik ausalt ära rääkida, kuidas pokker kotta sattus ning kuidas sündis esimene Koja Pokkeri turniir peab alustama ilmselt sellest, et tegelikult ei ole see päris esimene kord, kui pokker on kojas. Esimesed mitteametlikud pokkeriturniirid toimusid Peeter Võrgu juures ilmselt juba aastal 2006 või 2007. Nii et huvi on selle teema vastu olnud juba varem.

Sellest kuidas ma ise pokkeri juurde sattusin, võib süüdistada mu sõbrannat ,kelle üks sõber kutsus meid ühte pokkeriklubisse mängima. Kuna mul on olnud alati kirg nii erinevate kaardimängude kui ka täringumängude vastu, siis mõtlesin, et läheks prooviks. Olin ju laevadel mänginud aparaadiga pokkerit ja enamvähem ettekujutlus oli olemas, mis kombinatsioon on võidukombintasioon. Nii ma 2009 talvel esimesele pokkeriturniirile sattusingi. Kümne minutiga oli selge, et see mis aparaadis mängu nime all on „pokker“ pole üldse see, mis ta päriselt on. Esimene turniir saatis mind kui algajat tavapärane „algaja õnn“ ning sattusin finaallauda. Sellest pisik külge saigi.

Juba viimased 3 aastat on pokker ka Eestis aina rohkem kajastust saanud. Televiisorist on tulnud hilisõhtused pokkerisaated, ka Eesti enda telesaade kus kuulsused mängisid proffide vastu. Tuntumad pokkerihuvilised on vast Martin Müürsepp, Evely Ventsli ja Mart Mardisalu. Ning vesteldes erinevate kodalastega viimase aasta jooksul on tunne, et vähemalt veerand inimestest mängib sõpradega aeg-ajalt õhtuti pokkerit.

Kõige alustuseks tahan kummutada väärarusaama, et pokker on hasartmäng. Turniiripokker seda kohe kindlasti pole – kuna turniiri osavõtutasu saad maksta vaid ühe korra ja rohkem „kaotada“ pole võimalik. See on võrdväärne sellega, et ujulas maksab ühe korra pilet või jõusaali pääse 1 h. Iga hobi eest tuleb pisut tasuda. Kuid siin on sinu enda mängust ja pisuke ka õnnest kinni, kui kaua sa oma sissemakse eest saad harrastada oma hobi : kas 10 min või 5 h või siis hoopis hobi toob pisut ka sisse.

Minu arvates saab pokkerit võrrelda pigem Bridge´i või malega. Käikudes on oma loogika ja tuleb mõelda ning ka enda emotsioone/kehakeelt kontrollida. Kui aus olla, siis võttis minul aega 1 aasta, et jõuda tõdemuseni, et tähtis pole mitte see, mis kaardid minul käes on, vaid tuleb välja mõelda mis teistel käes on. Ning mitte ükski algkäsi pole võitmatu. Ning pokkeris on üks oluline vajalik eeldus mängijale – kannatlikkus. Et oodata ära õige käsi, millega mängu kaasa minna.

Pokkeri kohta on öeldud, et see on maagiline mäng, mille õpid selgeks 5 minutiga kuid mida omandad terve elu. Sellist adrenaliini, mida tunned hea kaardikombinatsiooni käes hoides ja mängides, lootes, et keegi tuleb sinuga kaasa mängima ja panuseid kinni maksma ning samal ajal kartes, et järsku vastasmängijal õnnestub saada kaardiõnnega endale parem kombinatsioon kätte ning samal ajal katsuda oma näo ja miimikaga mitte välja näidata head kätt või kõrgenenud pulssi – seda ei anna võrrelda minu puhul ei mäesuusatamise ega ka Benji hüppega.

Pokker annab lisaks meeldivale ajaviitele ja kaasmängijatega suhtlemisele, võimaluse lülitada oma mõtted täiesti argi või töömuredest välja ning täielikult keskenduda.

Koja Pokkeri idee oli tegelikult juba suvel, kui Raili pakkus välja, et tema juures Pärnus saaks pokkeriturniire teha. Kuid iga mõte vajab küpsemist ning kui midagi korraldada, siis ka läbimõeldult.

Koja Pokkeri eesmärk on lisaks mõnusale ajaviitele ka koguda raha heategevusfondi. Usun, et selline mõnuga tehtud heategevus, mis meid endid arendab, aitab strateegilist mõtlemist välja kujundada ja ka samal ajal on uute meeldivate tutvuste sõlmimise koht on üks võimalik viis ka midagi head ellu viia. Kuhu ja mil viisil me kogunenud heategevuseks mõeldud summad suuname, seda otsustame koos mängijatega järgmisel aastal, kui on kogunenud juba arvestatav summa kokku.

Koja Pokker toimub iga teine teisipäev pubis Lost Continent Narva mnt 19 kl 19.00. Järgmine turniir juba 06.12.2011. Oled oodatud õppima ja oma õnne proovile panema!

Kadi Maldur

Tervisekonverentsist "Armasta Südamega"

Avasõnad Krista Tuttilt raputasid kõik osalejad ülesse ning kõigil oli selge, miks on kohale tuldud ning et konverentsi teema südame tervisest on igale inimesele oluline.

Esimesest õppetunnist Monika Poomanilt sai teada, et iga inimene on indiviid ning peab oma tervise hoidmiseks ennast tundma õppima ning selle järgi oma toitumist ja liikumist järgima.

Kristjan Port rääkis, et isepäi suurtel koormustel treenimine ei ole mitte tervislik ja võib hoopis olulise tervisekahjustuse kaasa tuua.

Peale tervislikku lõunat raakisid Katrin Aedma ja Toivo Niiberg naiste ning meeste erinevustest, sotsiaalsest survest suhetele.

Peale õhtust pausi jagasid Dr. Olev Poolamets ja Aivar Oja õpetusi, kuidas olla Mees tänapaeva ühiskonnas.

Mai-Agate Väljataga andis teada, et ilma armastuseta inimese elu on piin ning iga inimene peab leidma armastuse enda ja teiste vastu.

Ülejaanud õhtu oli täis uutmoodi liikumise vorme. Tantsulise teraapiaga vabanesime pingetest läbi põnevate liikumisharjutuste. Tantra praktikumis õppisime erinevate inimeste energiaid tajuma. Viimaseks võeti ette ühine kepikõnd Russalkani ja tagasi hotelli. Linnarahvale oli õhtune kepikõnniseltskond omaette vaatamisväärsus.

Tänud korraldajatele, kes olid kokku pannud ülihuvitava programmi, et oleks tahtnud ennast mitme loengu vahel jagada ning teinud fantastiliselt head korraldustöö, mis pani kõik ideaalselt sujuma.

Jään suure põnevusega järgmise aasta tervisekonverentsi ootama.

Margit Alep
Osaleja

Tervisekonverentsi kodulehekülg: http://www.tervisekonverents.ee

28 suurpere last said Rat Race 2011 stipendiumid

Pühapäeval 16.oktoobril toimus EBS aulas pidulik stipendiumiüritus, kus JCI Tallinn koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga andsid tublidele ja tegusatele suurperede lastele üle Rat Race 2011 stipendiumid. Tublisid ja arenemishimulisi noori tuli tervitama ka Rat Race 2011 patroon Allar Jõks.

Stipendiumipäeva aitasid osalejatele eriliseks elamuseks muuta batuudikeskus SkyPark ja Nõmme Seikluspark - lapsed ja noored said seal lõbusalt aega veeta. Pärast põnevaid tunde seiklusradadel korraldas Hansabuss peredele giidiga linnaekskursiooni Tallinna vaatamisväärsuste juurde.

Rõõm oli päeva lõppedes tänulike ja rahulolevate peredega hüvasti jätta. Täname Rat Race Stipendiumite päeva partnereid: EBS, Nõmme Seikluspark, Skypark, Hansabuss ja Kalev Chocolate Factory.

JCI Tallinna korraldatud heategevusjooksul Rat Race osales sadu heategijaist kontorirotte, kes annetasid osavõtutasudega Eesti suurperede laste huvihariduse heaks ühtekokku 7000 eurot. JCI Heategevusfondi stipendiumile laekus ühtekokku 62 taotlust kogusummas 18 400 eurot. Seega Eestis on palju andekaid ja arenemishimulisi noori.

Rat Race raames kogutud heategevusfondi eesmärk oli toetada Eesti lasterikkaid peresid, kes soovivad pakkuda oma lastele mitmekülgseid arenguvõimalusi, kuid kellel pole alati selleks vajalikke finantsvõimalusi. Stipendiumi oli võimalik taotleda vajaliku spordivarustuse, mõne instrumendi või tehnilise vahendi ja vajalike tarvikute soetamiseks tehtavate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks.

Meenutuseks videoklipp heategevusjooksust Rat Race 2011: http://www.youtube.com/watch?v=yWRniakPChI&feature=player_embedded

Heategevusjooks Rat Race stipendiumiürituse pildid (vasakul menüüreal valik stipendiumide üleandmine - peagi lisandub pilte juurde) ja info jooksu kohta: http://www.ratrace.ee/tallinn/

Heategevusjooksul Rat Race osalejad aitavad 28 suurpere lapse andeid arendada
PRESSITEADE 15.10.2011. http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20111017&ID=268515

Meediakajastus:
TV3, Seitsmesed uudised (ajajoon 05.38)16.10.2011. http://www.tv3play.ee/play/255889/
ETV, Aktuaalne Kaamera 16.10.2011. http://uudised.err.ee/index.php?06236849
TTV, Tallinna TV, uudised (ajajoon 02.29) 16.10.2011. http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=1115

Elu teeb põnevaks unistuste elluviimine! :) Aitasime teistel unistusi ellu viia!

Inger Lilles

Rat Race 2011

projektijuht

JCI käis DoonoriFoorumis verd annetamas

17. oktoobri õhtupoolikul kogunes elevil grupp noori inimesi Narva mnt-l asuvasse DoonoriFoorumi fuajeesse, et järjekordselt ette võtta midagi harivat, aga ka ühiskondlikult kasulikku! Seekord saime kuulda lähemalt sellest, mis imeloom see doonor on, mismoodi vereloovutamine täpsemalt käib, milliseid ettevaatusabinõusid tuleb vereannetamisel kasutusele võtta, kas vereandmine on tervisele kasulik või kahjulik ning palju muud. Mõned tervemad ja julgemad said ka kohapeal verd loovutada.

Kokku tuli uudistama nii esmakordseid külastajaid kui ka juba kogenuid doonoreid – kokku ligi 20 inimest, kes kõik aktiivselt meid võõrustavalt DoonoriFoorumi arstitädilt erinevaid küsimusi esitasid. Saime teada, et doonoriks võib olla iga terve Eesti inimene alates 18-eluaastast kuni 65-eluaastani välja. Inimene, kes tuleb verd loovutama, peab kindlasti olema korralikult välja puhanud, söönud ja joonud ning hoidunud mõne päeva jooksul alkoholi ning ravimite tarvitamisest ja eelistatavalt ka suitsetamisest.

Vereannetamisel on ka mitmeid vastunäidustusi, millest tuleb teadlik olla juba enne minekut. Erinevatest ravimi- ning antibiootikumikuuridest peab olema möödas vähemalt 2 nädalat, naha augustamisest, tätoveerimisest, vereülekannetest jms peab möödunud olema 6 kuud ning hiljuti reisinud peavad olukorda arutama kohapealse doktoriga olenevalt sellest, millistes riikides viibiti. Teatud krooniliste haiguste puhul ning igasuguse kahtlusega oma tervisliku seisundi suhtes tuleb samuti kõigepealt nõu pidada arstiga, enne kui doonoriks minna.

Kohapeal tuleb kõigepealt anda oma isikuandmed registratuuris ning seejärel saadetakse potentsiaalne doonor arvuti taha, kus tuleb vastata põhjalikule küsimustikule oma tervisliku seisundi kohta. Järgneb privaatne arstikontroll, mille käigus võetakse sõrmest verd, et määrata veregrupp ja hemoglobiin, mõõdetakse vererõhku ja arutatakse läbi vastatud küsimustik, et kindlaks teha inimese tervis. Kui kõik klapib ning inimene vastab doonori nõuetele, saab ta fuajeesse head paremat näksima ja rüüpama minna, kuni teda kutsutakse tagaruumi, kus hakatakse verd võtma.

Vereloovutamine ise võtab võrdlemisi vähe aega – olenevalt inimesest 5-15 minutit ning tegemist on peaaegu täiesti valutu protseduuriga, mis toimub õdede pideva järelvalve all. Pärast vereandmist on kõige olulisem palju vedelikku juua ja ka puhata, et organism suudaks võimalikult kiiresti vereandmisest taastuda. DoonoriFoorumis on pärast vereandmist võimalik välja valida endale ka tore meene ning kosuda fuajees, kuni ollakse valmis lahkuma. Naised võivad verd loovutada aastas 3-4 korda, mehed 4-5 korda.

Praeguse seisuga on verevarud üle Eesti ikka veel alla miinimumi ning on vaja kõigi inimeste abi, et varustada haiglaid piisava hulga doonoriverega. Pole kindlat veretüüpi, mida alati kõige rohkem vaja, kuna see sõltub haiglate hetkevajadusest. Negatiivse reesusega veretüüpe on aga vähem, seetõttu oodatakse neid eriti, aga üldiselt on kõik terved inimesed kõigi veregruppidega väga oodatud. Eestis on kõige rohkem A positiivse ja 0 positiivse veregrupiga inimesi. Doonoriks olemisel pole teaduslikult tõestatud konkreetseid tervisehüvesid, kuid eks need doonorid alati ikka tervemad on kui teised.

JCI huviline Ave üritusest: „Tore, et JCI selliseid asju korraldab, kuna nagu ka verekeskuses öeldi, et kui iga püsidoonor käiks kaks korda aastas verd andmas, oleks juba väga hea tulemus. Seega miks mitte ei võiks JCI ka edaspidi regulaarsemalt doonoriks käimisi eest vedada - seltsis on alati segasem ja on keegi, kes seltsilisel silma peal hoiab juhuks, kui keegi on ehk unustanud kiires elutempos mõnda doonori „kümnest käsust “ järgima. Mina olen doonor, sest ma arvan, et see on maailma lihtsaim asi, mida teiste inimeste heaks teha, kui pole aega ja energiat suurejoonelisemate maailma päästmise aktsioonidega tegeleda.“

Rohkem infot saab veebist aadressil www.verekeskus.ee ja DoonoriFoorumist aadressil Narva mnt 5.

Maarja-Liis Merimetsa
JCI Tallinn

Natuke Tartus toimunud Tervisepäevast

Alustame algusest.
Selle aasta 8. jaanuaril toimus JCI Toomemäe koja aasta alguse töötuba, kus me tegime ajurünnaku, mida põnevat teha aastal 2011.

Mõtteid ja ideid oli palju ja üks ideedest kandis üheksa kuu möödudes vilja. „Lapsuke“ nägi ilmavalgust 8. oktoobril 2011 Tartus Lõunakeskuses ja tema nimeks sai heategevuslik Tervisepäev.

Miks just heategevuslik Tervisepäev?
Eesmärk oli teadvustada inimestele tervislikku toitumist ja elutervet mõtlemist. Lisaks sellele soovisime pakkuda lastele võimalust valmistada ise Eesti pikim tervislik võileib. Eestis on küll tehtud pikki võileibu, kuid eraldi tähelepanu ei ole pööratud tervislikkusele.

Samuti soovisime anda ettevõtetele võimaluse tutvustada oma tervislikke tooteid ja teenuseid Terviselaadal.

Üheks eesmärgiks oli ka heategevuslik aspekt, et lastele näidata juba väiksest peale, kui oluline on toetada neid, kes seda kõige rohkem vajavad.

Otsustasime, et Tervisepäeva tulu annetama Elva Väikelastekodule, kes soovis enda kasvandikele soetada talispordivahendeid. Elva Väikelastekodul oli kõige selgemini sõnastatud oma eesmärk, mis haakus meie Tervisepäevaga.

Mis Tervisepäeval toimus?
· Lapsed valmistasid Eesti pikima tervisliku võileiva, mille pikkus oli 35,2m. Võileiba said proovida nii lapsed ise, kui ka kõik teised Lõunakeskuse külastajad.
· Võileiva tegemiseks kulus: 50kg leiba, 20kg tomatit, 20kg kurki, 5kg hapukurki, 13kg jääsalatit, 4kg fenkolit, 7kg võid, 5kg küüslaugumääret, 5kg mädarõikamääret, 20kg juustu, 12kg vorsti, 12kg sinki, 3kg kala, 5kg kodujuustu.
· 1/3 toorainest läks koostöös Toidupangaga Tartu vähekindlustatud perede toidulauale.
· Elva Väikelastekodule kogusime annetusena sporditarvete soetamiseks 850€
· Tervisepäeva peaauhind AHHAA 4D kino piletid tervele klassile läksid Nõo Põhikooli.

Ja edasi?
Tervisepäev kulges sujuvalt ja osalejatepoolne tagasiside on olnud igati positiivne. Kindlasti on asju, mida saame järgmisel aastal paremini teha.

Mitmed koostööpartnerid on meile juba oma jah-sõna öelnud ja osalevad ka uuel aastal. Järgmisel aastal toimub Tervisepäev 13.10.2012, taas leivanädala raames.

Tervisepäeva meenutusi näete siit: http://www.youtube.com/watch?v=d0iOuhsaM2k

Heategevusliku Tervisepäeva meeskonna nimel
Merike Kütt ja Triin Muiste
http://tervisepaev.paremelu.ee/