Monday, September 9, 2013

Peroonilugu: Haapsalu Koja president Maario lugu.

 
Maario näol on tegemist ühe vägagi staažika JCI-kaga ning Haapsalu koja jaoks äärmiselt olulise inimesega. Loe pikemalt, milline on olnud Maario teekond JCI ridades ning millega tegeleb Maario väljaspool koda:

Koja liikmeskond uueneb ja vahetub üsna tihti ning päris kõik veel kindlasti ei tea Sind. Mis põhjusel ja millal sattusid esimest korda kotta ning kuidas Sa end ise tutvustaksid?
Esimene kohtumine JCI inimestega oli mul 2003. aasta kevadel kui JCI Haapsalu tänane senaator Karry Kukk korraldas sõjalis-rekreatiivse väljasõidu endisesse Haapsalu sõjaväebaasi. Seejärel tuli väike vahe - pool aastat - ja sama aasta sügisesest pidulikust üldkogust alates hakkasin aktiivselt osalema koja tegemistes. 2004. aasta suvel korraldasin juba ise ühe väljasõidu loodusesse, mis oli kanuumatk Keila jõel ja telkimine Loone linnusel ning 2005. olin JCI Haapsalu EVP, 2006. JCI Haapsalu president ja 2007. JCI Estonia juhatuses ja nii see kõik edasi läks.  Kokku oleme, minu vedamisel, korraldanud kojas ligikaudu 20 erinevat sündmust.
Kui ennast lühidalt tutvustada, siis ma olen juba keskkoolist saadik olnud aktiivne oma ideede realiseerija. See tähendab, et kui on tulnud mingi huvitav mõte, mille suhtes on tunne, et see võiks ka teistele oluline olla ja, et see tuleb kindlasti realiseerida, siis see on ka saanud realiseeritud. Ma olen juristi haridusega veevalaja, mis tähendab seda, et minus on kombinatsioon idealistlikust unistajast ja detailides urgitsejast, kes on enesekindel õigluse eest seisja. Vahel ei ole selline isik teiste jaoks mugavaim koostööpartner.

Mida pead Sa ise oma kõige olulisemaks saavutuseks kojas?
Haapsalu kojas on üks suur iseärasus, et siin väga sageli tehakse asju koos ja ma olen rõõmus, et kõik ettevõtmised, mida me oleme teinud, on olnud meie ühised tegemised. Seetõttu minu isiklikuks saavutuseks võib olla see, et ma olen leidnud hulga inimestega koos ühist tahtmist erinevaid projekte ellu viia, mis on avaldanud kohalikule kogukonnale ja ka laiemalt positiivset mõju. Loomulikult on erinevate asjade tegemisel vastutus peamiselt projekti eestvedajal aga me oleme asju siiski teinud alati koos toimetades ja see on minu arust väga positiivne.

Kuidas sa kirjeldaksid Haapsalu koja olemust ja väärtusi?
Haapsalu koda on nagu perekond, kus inimesed jagavad ühiseid väärtuseid ning hoiavad kokku. Sinna juurde kuuluvad ka kõik muud iseloomustavad sõnad, mida me kasutame perekonna iseloomustamisel, näiteks hoolivus, arvestamine, toetamine ja palju muud. Haapsalus tekib kodalaste vahel alati sünergia. Ma pean Haapsalu kodalasi enda jaoks väga olulisteks inimesteks, sest koos nendega on olnud mu peamine kasvamine ja areng kojas.

Milline on Sinu KÕIGE eredam mälestus JCI aegadest ning mis teeb selle mälestuse eriliseks?
Minu kõige eredam mälestus kojast see, et minu mälestus kojast on ere. Ja see on tänu siin minuga koos olnud inimestele. Sellest 10-st aastast, mis ma olen  kojas olnud, võiks kirjutada terve raamatu ja ma olen kindel, et see ei oleks kellelegi igav lugeda. Ma olen tänaseni kindel, et koda on koht, kus inimese isiklik minut muutub peaaegu olematuks ja see teeb elust suure sündmuse. Aga seda ainult siis, kui sa seda ise soovid.

Millega tegeleb Maario igapäevaselt väljaspool Koda, millega sisustab vaba aega ning kuidas saab olla Kojakaaslastele kasulik?
Igapäevaselt olen ma seotud paari ettevõttega, mille kaudu püüan realiseerida oma eesmärke ja muuta oma elu elamist väärivaks. Ma ostsin paari aasta eest mahefarmi, kust ma saan oma perele looduslikult puhta söögi. Lisaks võivad seal ka mitmed teised inimesed elust osa saada. Paljud kodalased on seal ka juba käinud. Hetkel ehitan veel Otepääle MetsaSpad ja Tallinnas osutame klientidele finantskonsultatsioone ja raamatupidamisteenust. Kuna mul on mõned hobused ja hobiks „remontimine“, siis värvati mind ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juhatuse esimeheks, et seda organisatsiooni paremaks teha. Väljaspool tööd püüan võimalikult palju olla koos perega ja teha mõõdukalt sporti ning kohtuda erinevate inimestega ning eriti talvel aga ka suvel loen raamatuid. Minu parimad sõbrad on vanuses 75 ja üle. Need mehed on erudeeritud eakad härrad, kellega ma regulaarselt kohtun. Üks neist elab Cambridge´s, 2 Stockholmis ja üks Eestis. Omamoodi huvitav kooslus erinevate taustadega inimestest. Minu jaoks on nad Maa Soolaks, kellega koos olles ma tunnetan, milline on aja tähtsus Inimeseks saamisel.  Aga ajast üksi on vähe kasu, sest ka võimet ja tahet on vaja. Igaühel tuleb luua oma tee. Ka minul. Oluline on teada, et selle tee pikkus sõltub teelise pühendumisest.
Viimastel aegadel olen püüdnud ma pigem aidata teistel asju luua ning toetanud omalt poolt nõu ja jõuga niivõrd vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Kui mõni kodalane arvab, kas peale selle teksti lugemist või mõnel teisel hetkel, et tal on soovi, tahtmist või mingi muu põhjus selleks, et minuga kohtuda, siis ta teab, kuidas mind leida.

Mis on suurim tarkus või teadmine, mille oled omandanud just JCI-s olles?
Et suurte asjade tegemiseks on vaja tunda ja teada väikeseid tarkuseid. Ühtegi suurt asja ei suuda keegi üksi ära teha ja selleks, et midagi tõeliselt olulist saavutada, on vaja olla kannatlik, osata teisi kuulata ja kuulda ning kuuldust ka õigesti ja täpselt aru saada. Sageli inimesed unustavad ära, et nemad ei ole teised ja teised ei ole nemad ja ei pane seetõttu tähelegi, et maakera pöörleb ka siis, kui nad magavad.

Oletame, et Sul on 30 sekundit, et idee JCIst maha müüa oma sõbrale. Kuidas see kõlaks?
JCI on koht, kus unistused saavad reaalsuseks. Kui sa seda tahad.

Friday, September 6, 2013

Peroonilugu: Saame tuttavaks Martiniga - Viljandimaa koja presidendiga!


Seekordses persooniloos õpime paremini tundma Martinit - tulihingelist jcikat ja Viljandimaa koja presidenti. Loe, kuidas sattus Martin ettevõtlike noorte kotta ning mida ta oma kojas veedetud aastate jooksul korda on jõudnud saata! :)

Koja liikmeskond uueneb ja vahetub üsna tihti ning päris kõik veel kindlasti ei tea Sind. Mis põhjusel ja millal sattusid esimest korda kotta ning kuidas Sa end ise tutvustaksid?
Mina olen tegelikkuses nö „teist põlvkonda“ kodalane. Läbi senaatorist ema toimetuste olin noortekoja tegemistesse kaasatud juba lapsena. Teadlikult ja omal initsiatiivil aga lõin vabatahtlikuna osaliselt kaasa EC2006 programmis ning pidevam side tekkis peale 2007 aasta RatRace jooksu, kus meid JCI lemmiktiimiks valiti ja sellega kaasnevalt ka Aastakonverentsile kutsuti, kus juba silmad särama said. Olen aktiivne, sihikindel ning hingelt maailmaparandaja tüüpi, huvitatud enesearengust, põnevatest inimestest ja paikadest.

Mida oled kojas korda saatnud ja mida saavutanud?
Olen 6 aasta jooksul olnud kojas päris aktiivne. Esimese suurema projektina sai 2008 aastal tugevalt panustatud Stockholmi laeval toimunud Go Global aastakonverentsi korraldusse. Sealt edasi tegelesin 2009 aastal JCI Estonia partnerlusega ja ühtlasi lõin JCI partnerite andmebaasi. 2010 kuulusin Tallinna koja juhatusse ja vastutasin koja ärilise poole arendamise eest. Järgnevalt võtsin vedada BeWise projekti ja samal ajal olin ka asedirektor 2011 aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisel JCI Euroopa Pealinnade kohtumisel. See aasta oli tõsiselt tihedalt JCI toimetamisi täis ja selle krooniks valiti mind ka JCI Estonia parimaks liikmeks. 2012 sügisel otsustasin minna appi kodulinn Viljandile eesmärgiga sealsele kojale elu sisse puhuda. Olen kojas aastate jooksul saanud palju erinevaid auhindu aga suurimaks väärtuseks pean kojast saadud sõpru ja tuttavaid.

Kuidas Viljandimaa kojal läheb?
Viljandimaa koda läbib hetkel taassünni faasi. Kui 2012 aastal oli Viljandimaale jäänud vaid 3 liiget, siis aasta lõpus võtsime vastu 8 uut liiget ja selle aasta lõpuks soovime vähemalt 15 liikmeni jõuda. Eelmise aasta lõpus tõime edukalt Viljandisse tagasi Fresh-upi ja korraldasime Jõulupuu projekti. Sel aastal korraldasime Viljandis Presenteri koolituse, Väikelinnade Arenguseminari ja võtsime võidu korvpalliturniirilt. Lisaks on toimunud mitmeid väiksemaid projekte ja üritusi. Praegune seltskond on aktiivne ja lisaks on meil ka piisavalt huvilisi, mis annab kindlust, et liigume õiges suunas.

Milline on Sinu KÕIGE eredam mälestus JCI aegadest ning mis teeb selle mälestuse eriliseks?
Raske on tuua välja kõige eredamat momenti, kuid mõeldes tagasi meenuvad kindlasti pidulikud sündmused ja auhinnavõidud ning tunnustused. Samuti on hästi meeles suured väliskonverentsid aga loomulikult ka Presidendiks saamine ja selles ametis olek. 

Millega tegeleb Martin igapäevaselt väljaspool Koda, millega sisustab vaba aega ning kuidas saab olla Kojakaaslastele kasulik?
Igapäevaselt tegelen müügi ja turundusega logistikaettevõttes ACE Logistics. Veame erinevaid kaupasid üle kogu maailma ning pakume ladustamis- ja tolliteenuseid. Vabal ajal meeldib reisida ja sporti teha. Talvel tegelen hobi korras ka suusa- ja lumelauareiside korraldamisega. Kojakaaslastele saan ehk abiks olla teadmistega, mis puudutab konverentside korraldamist, partnerlust, müüki ja turundust.

Oletame, et Sul on 30 sekundit, et idee JCIst maha müüa oma sõbrale. Kuidas see kõlaks?
Kuna suur osa mu häid sõpru on juba JCI-s, siis polegi väga palju neid, kellele seda ideed müüa. JCI on koht, kus on võimalik end mitmekülgselt arendada, saada juhtimiskogemust, panustada ühiskonda ja leida uusi kontakte. Ühtlasi saab ka palju reisida, pidutseda ja sporti teha. Siit leiab häid sõpru ja kui väga veab, siis ka kaaslase kogu eluks :)