Sunday, November 27, 2011

19.novembril toimus Pirita TOPis JCI Open 2011 Tenniseturniir

Meelika Muiso: 19.novembril toimus Pirita TOPis JCI Open 2011 Tenniseturniir, millest võttis osa 23 tennisehuvilist. Kodadest olid esindatud Tallinn, Toompea, Tartu, E-koda, Go-koda ja Viljandi. Toimus paarismäng, millest võttis osa 20 mängijat ja 3 õppisid algajate kursusel. Sportlik laupäev algas ühise tennise aeroobikaga. Edasi olid mängud, mängud ja veelkord mängud, kokku 5 tundi. Õhtu lõpetasime TOPis saunatamise ja auhindade kätteandmisega.

Auhinnad panid välja järgmised ürituse toetajad:
· Cubanita Live Cafe (õhtusöök võitjatele)
· TomeKit ja Eesti Kõrgkoolitennise Liit e. EKõTeL (tasuta treeneriga treeningud)
· Metro Squash (tasuta squashi trennid Metros)
· Pagaripoisid (suupisted osalejatele)
· Loodusvägi (glögi osalejatele)
· TopTennis
· Stokker
· Lehepunkt
· RMK

Võit läks seekord JCi välisele tiimile – perekond Nurmedele. Lõplike tulemuste järjestus:
I Aivar ja Enriko Nurme
II Kati Veskimägi ja Arto Aas
III Henry Arnhold ja Indrek Ott
IV Erki Hendrikson ja Hanno Varblane
V Martin ja Valmar Raud
VI Katrin ja Marko Seemen
VII Marko Mesipuu ja Andres Eesik
VIII Kadri Konga ja Alari Arro
IX Kaia Palm ja Inga Allik
X Liisi Toom ja Siiri Põldar
Lisaks osales korraldaja Kalmer kolme erineva jokkeriga ehk algaja koolituse läbinud tennisemängijaga. Kalmeri ja jokkeri tiimid saavutasid 2 võitu paarismängijate vastu, valus kaotus tuli alla neelata esikoha saavutanud Nurmedele.

Ürituste kogupildi kogu on JCI Spordiklubi nagi.ee keskkonnas, mõned kaadrid lisatud ka FB.


Kommentaarid osalejalt ja peakorraldajalt:

Osaleja Liisi Toom (JCI Tartu), esimene trenn tennises: 8 aastaselt, peale mida pikk paus, põhitrenn algas aasta tagasi. Tulemus esimesel JCI Open’l Tennises: X koht :).

Tennis oli minu esimene trenn, mida tegin, 8 aastaselt küll sai rohkem kulli ja rahvaste palli trenni ajal mängitud ning erinevatel põhjustel jäi üsna ruttu ka katki. Küll olid tollal eeskujuks Andre Agassi, Steffi Graf ja Pete Sampras ning televiisorist nähtud graatsilised ja teravad servid jäid hinge. Eks vahepeal sai rohkem, vahel vähem mängitud sõpradega, aga ühtegi treeningtundi ei olnud kuni aasta aega tagasi võtnud.

Siis hakkas aastate jooksul ära õpitud valesti reketi hoidmise jm välja juurimine. Siiski peab ütlema, et ega enne ei tea, kui hästi või halvasti sa mängid, kui kellegagi punktide peale mängima pead. Olin algajate grupis ja kohe esimese mängu, koos oma paarilise Siiri Põldariga, saime 6:0 pähe. Ja ega ta väga roosiliselt meil ka edaspidi läinud. Samas oli supermõnus ka võistluste vahepeal omavahel kuskil väljaku serval täpsust treenida. Kokku sai pea kuus tundi aktiivset tennisemängu ju tehtud!

Huvitav ja ootamatult keeruline oli esimest korda mängida paarismängu. Seda tuleks järgmiseks korraks kindlasti rohkem harjutada. Tennis on huvitav mäng, kuna isegi võistlemisel võistled pigem endaga: suur osa vigadest teed ju tegelikult ise. Tennis on ka väga sotsiaalne mäng - mängu jooksul kohtutud paljude huvitavate vastastega, nagu JCI-s ikka kombeks.

Jääme ootama uut JCI Openit Tennises – loodetavasti on siis juba rohkem rahvast üle Eesti. Ja ehk siis saab juba IX koha :P.


Peakorraldaja Kalmer Piiskop: Järgmine JCI tenniseüritus on märtsis 2012. Jaanuaris 2012 paneme hääletusele toimumisaja ja -koha (Tallinn või Tartu).

Seekord oli osalejaid veidi üle künnise mille enne sündmust seadsime ja see on väga hea näitaja. JCI-s on väga palju inimesi ja kindlasti on tennisehuvi veel suurem. Nüüd, kui pakume ka nullist alustajaile võimalust oma tasemel osaleda, polegi mingit piiri. Soov oli, et järgmisel korral oleksid ka edasijõudnuile üksikmängud. Tehkem ära!

Et Sul sel ajal veel paremini välja tuleks, sest mida rohkem oskad, seda lõbusam on, pakun Sulle võimaluse oma vahepealse aja tegemiste juurde pookida iganädalane kvaliteettennise tund. Ja miks mitte teha seda koos teiste JCI-kaaslastega? Tule Tome Kiti trenni! Vastavalt osalejate tasemele on kõik tunnid üles ehitatud selliselt, et igaühel oleks iga kord väljakutseid, aga saaks nautida oma mängu ka enda mugavustsoonis. Tänapäeval on tavatrenni pikkus üks astronoomiline tund, kuid Tome Kitis kestab tavaline tennisetund 1,5 h ja seegi aeg kulub kiiresti, on see siis eratrenn või rühmatreening kuni kuuele õpilasele korraga. Väiksema arvu puhul tegeleb treener Sinuga rohkem, suurema arvu puhul on osalemine soodsam. Hind sõltub toimumiskoha kaugusest Harkust, õpilaste arvust tunnis ja väljakuüürist. Nt kui rühmatreeningu teeme kolmapäeviti viimase 1,5 h jooksul RAM Tennises, siis on kuutasu 65 € (kui on vähemalt kaks õpilast keskmiselt tunnis), EKõTeL-i kaardiga 48 € (kui on vähemalt kolm õpilast keskmiselt tunnis). Kui õpilasi on alla seatud künnise, saame kokku leppida erihinna või arvestada tunnipõhiselt. Trenni sissekandmiseks piisab sellele kirjale vastamisest või helistamisest 5620 4556.


Nüüd aga pikemalt JCI tenniseüritusel kasutatud uuendustest:

· Esimest korda sai katsetatud soojendusena tenniseaeroobikat. Huvitav oleks kõrvalt näha, kuidas rahvas ühtlaselt tenniseliigutusi teeb. Võimalik, et jäi pildile. Ma pole pilte veel näinud, aga kui need kunagi üles pannakse, siis saame järelvaadata.

· Minu jaoks oli esmakordne stopptennise süsteemi kasutamine. Ajaliselt toimetulekuks jääb see süsteem tavatennise ja ajatennise vahele. Vähemalt ühes mängus igas voorus saab mängida tavatennist ja et kõik voorud algaksid ja lõppeksid üheaegselt ja seeläbi väljakute majandamine lihtne oleks, lõpetatakse kõik teised toimuvad mängud peale kõige varem lõppenud tavatennise mängu.

· Redeltabeli süsteemi mõtlesin välja pärast suviseid kõrgkoolitennise meistrivõistlusi. Varem olin aastaid katsetanud Šveitsi punktisüsteemi ja hästilevinud alagruppide ja olümpiasüsteemi tabeleid. Esimese puhul võetakse arvesse kõigi seotud mängijate võistlusväärtused ning arvestatakse ainult üks-ühele võite ja kaotusi, mitte seda, kui kaugele keegi jõuab. Juhtmõte on hea, aga teostus läbi logaritmimise ei õigustanud ennast täielikult, sest nt inimene, kes oli lihtsalt palju mänginud, aga mitte kedagi võitnud, paiknes edetabelis nendest eespool, kes teda iga kell võitnud oleksid ja kes teda ehk ka tegelikult võitnud olid, aga samas ebaõnnestunud rohkemate mängudega tugevate vastaste vastu. Kuna tegelikult saab taset kahe mängija vahel võrrelda ainult neid mängijaid omavahel võistlema pannes, siis arendasin seda mõtet edasi, et just niimoodi edetabelit edaspidi koostada. Välistada tuli ka surnud ringi olukorrad ja samuti selline kohatu olukord, nagu juhtus 1993. a Eesti korvpalli koondisega, mis võitis Saksamaad, aga Saksamaa tuli Euroopa meistriks, Eesti kuuendaks. Oluline on mõõta nii kvaliteeti kui kvantiteeti, mitte ainult viimast. Püramiidsüsteem näitab samuti üsna hästi ära jõudude vahekorra, aga mitte täielikult, sest seal on ühel tasemel jõuga mitu inimest, aga tennises viiki pole. Seega kujunes mu peas välja redelsüsteem, mille kohaselt keegi, kes on kedagi võitnud, on järelikult tugevam ka nendest, keda tema võidetu on võitnud, ja nendega pole tal enam vaja mängida. JCI võistlustel väljamängitud redelid näitavadki tegelikku täielikku jõudude vahekorda. Seega võib öelda, et süsteem õigustab ennast. Võimalik on koostada ka jooksev mitmikredel, mille osadel alamredelitel on osa astmeid puudu, seega mängija paikneb mitte ühel täielikul kohal, vaid vahemikus. Samuti saab juurde märkida, millal kellegi taset viimati mõõdeti. Selle teabe põhjal saab kokku panna võistlustabeleid, koostada treeningrühmi, sobitada mängupartnereid. Kui mul õnnestub see süsteem arvutile selgeks teha, muutub võistluskorraldus nii lihtsaks, et vaja vaid märkida, kes keda võitis, ja süsteem pakub ise välja, kes järgmisena peaksid omavahel mängima. Ehk on võimalik ka numbriliselt paberil tabelkujul lahendada, et ilma arvuti, kriidi ja lipikuteta hakkama saada. Aga samas on lipikud ja kriit head vahendid selleks, et mängijad saaksid jooksvalt näha, missugune redel parajasti välja näeb.

· Võistlemise ajal toimus nullist alustajate õpetamine ja nende järk-järguline kaasamine, et nad saaksid lihtsustatud tingimustes mängida tennist ja samas ka järeleproovimise kaudu hinnata, kui pikk on teekond edasijõudnud mängijaks saamiseni.

Soovin lõbusat ja arendavat harjutamist ning võib-olla kohtume trennis!

Monday, November 21, 2011

JCI Treeninginstituut - kelle jaoks ja kuidas võtta?

Kui keegi oleks mulle 10 aastat tagasi öeldnud, et olen tänaseks koolitanud 9 erinevas Euroopa riigis ja modereerinud JCI Estonia aastakonverentsi, siis oleksin väga kõvasti naerda saanud. Kuid just selliseid eneseavastamise ja – arendamise võimalusi JCI Treeninginstituut (edaspidi TI) pakubki. Võimalus õppida rahvusvaheliseks koolitajaks. Ja sellist võimalust juba igalpool kandikul kätte ei tooda.

Kui vastaks kohe esimesele küsimusele „JCI Treeninginstituut – kellele ja kuidas võtta?“, siis esmane vastus on kohe kõigile ja võtta võiks täitsa mõnuga :) . Mõnuga just selles mõttes, et isiklik areng toimub siin elus ikka läbi kasvamise ja enese proovilepaneku. Just enese proovile panemist ja arenemisevõimalust JCI TI pakub rohkesti.

Kui oleks minu teha, siis teeksin JCI Presenteri „kohustuslikuks“ igale koja liikmele. Igaüks meist vajab enda mõtete ja ideede presenteerimist, suvalisel hetkel rahva ees püsti tõusmist ning oma nägemuse maha müümist. Just seda JCI Presenter pakubki – terve päeva jooksul saad proovida läbi erinevad esitlustehnikad, neid reaalselt klassi ees läbi katsetada ning rohkelt tagasisidet. Lisaks on JCI Presenter olemas täitsa omas eesti keeles - igasugused parasiitsõnad ja publikut häirivad väljendid tulevad oma keskkonnas paremini välja.

Näiteks toimus JCI Presenter eelmisel aastal Leedus rohkem kordi, kui Saksamaal kus JCI on mitmeid kordi suurem. Leedukad kasutavad osavalt seda koolitust ära uute liikmete saamiseks ja JCI tutvustamiseks, sest iga inimene peab lõpupresentatsiooni tegema JCI teemadel.

Koolitused JCI Presenter ja JCI Trainer ongi JCI keskkonnas koolitajaks saamisel kõige esimene samm, kuid kindlasti pole koolitajaks saamine kohustuslik. Mõlemat treeningut võib vabalt võtta, kui eneseväljendus ja juhtimiskoolitust, sest JCI Traineril õpitakse kuidas erinevad inimesed omastavad teadmisi ja mis on õppimistsükkel. Ja seda vajab edukas liider igas meeskonnas. Just Kolbi õppimistsükli järgi saab JCI-s ka koolitajaks saamise redelil ronida, sest selleks, et juba järgmisele koolitaja tasemele saada, tuleb vahepeal ka olulisel määral kogemusi juurde saada.

Pilt illustreerib JCI koolitajaks saamise redelit > CLT (Certified Local Trainer) > CNT (Certified National Trainer) > IG või NG (International or National Graduate) ja kõige kõrgem tunnustus ITF (International Training Fellow).

Tunnen JCIs näiteks Marianne Nordlit, kes peale JCI Traineri (varem oli koolituse nimi küll PRIME) läbimist läks järgmisel päeval oma tööandja juurde lahkumisavaldusega ning hakkas iseenda tööandjaks ja koolitajaks. Sellele julgele kannapöördele järgnes edukas treenerikarjäär.

Kindlasti ei ole koolitajaks olemine vaid laval säramine ja positiivse tagasiside kogumine. Siin taga on tavaliselt - pikad ja põhjalikud ettevalmistused, sageli oma uneaja arvelt, perest ja lähedastest eemalolek, võõrad ja kummalised majutustingimused ja kombed ning seda kõike enamasti oma rahakoti arvelt. Sageli on koolitajad kurtnud, et oma koja toetust on väga vähe või puudub see üldse. Miks siis üldse koolitada? Minu isiklik arvamus on, selleks et midagi paremaks teha. Olla ukseavaja, näidata võimalusi ja variante. See on suurepärane tunne, kui näed kuidas kuulajate seas silmad särama löövad. Näed kuidas idee või uus mõte on kindlasse pinnasesse istutatud ning oled saanud midagi paremaks teha.

Ideaalis võiks olla JCI Treeningsinstituut vahelüli erinevate „one year to lead“ positsioonide vahel, et ei peaks igal aastal uuesti jalgratast leiutama. Selleks on JCI välja töötanud hulgaliselt JCI ametlikke koolitusi, mis aitavad Sind erinevatel positisoonidel edukamalt toime tulla ning sellega võiks vältida seda, et ei tuleks tunnet aasta lõpus – oh kuidas nüüd oskaks ja alles teeks ja oleks.

Mulle endale küll tundub, et mis iganes probleem ja väljakutse JCI-s on siis selle lahendamiseks on ka kohe koolitus välja mõeldud – ametlikud koolitused, hulgaliselt 1h ja 3h koolitusi jci.cc kodulehel, erinevaid akadeemiaid nii positsioonidele kui regioonidele. Alates sellest, kuidas uusi liikmeid saada kuni selleni kuidas suurüritusi korraldada. Ole ainult ise aktiivne ja hoolas, et ennast üle ei koolitaks ning jõuaks vahepeal õpitut ka reaalselt rakendada. Maailmakoja poolt on tulemas ka uusi põnevaid ja kauaoodatuid koolitusi – projektijuhtimine ja liidrikoolitus.

Minu hea sõber Kai Roer (JCI Norway, ITF 132) ütles JCI kohta väga tabavalt – kui saad 40 visatakse Sind JCI-st välja ja see on suurepärane, sest see ei luba Sul tegemisi ja unistusi edasi lükata. Päris elus kipume seda tihtilugu ära unustama. Tegutseda tuleb just nüüd ja praegu.

Soovin rõõmsaid kordaminekuid ja edu!

Marju Raadik- Kantsik

Marju koolitamas JCI Eurokonverentsil 2008 Turkus Katrin Aedma (ITF 134) koolitust: „How to rule your email“. Kolitusruumid olid „nii hea“ heli isolatsiooniga, et viisin koolituse ühe esimese koolitajana õue! Olen siiani tänulik Hanno Jarvetile, kes leidis ei tea kust ülivajalikud näpitsad pabertahvli kinnihoidmiseks! Pildi teinud JCI Senaator Urmas Mägi.

Marju Raadik-Kantsik on 36–aastane, lõpetanud Tallinna Majanduskooli ja EBS-i rahvusvahelise ärijuhtimise BA. Läbinud EBS´i finantsjuhtimise magistrprogrammi.

Marju jagab koolitajana kogemust erinevatelt töökohtadelt, erinevates organisatsioonides osalemisest ja toob näiteid elust enesest. Marju on läbinud JCI Treeninginstituudi treeneritele mõeldud rahvusvahelise täiskavanute koolitamise koolituse PRIME Istanbulis 2002 aastal. Aastast 2004 omab täiskavanute koolituse CLT (Certified Local Trainer) ja aastast 2008 CNT (Certified National Trainer) sertifikaati. Aastal 2011 teenis Marju rahvusvahelise koolitaja tunnustuse JCI-s, International Graduate Trainer. (IG) Lisaks veel liidritreeningud LEAD (Kopenhaagen 2003) ja Nordic Academy (Tallinn 2003).

Marju on koolitanud lisaks Eestile veel Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Poolas, Ungaris, Taanis ja Norras.

Marju on läbi viinud üle 215 tunni seminare ja koolitusi rohkem kui 1300 inimesele erinevatel teemadel.

Eestis on peamised kliendid väljaspool JCI Eestit olnud: Hansapank, Paide Linnavalitsus, BDA Consulting, Aiesec, Protobios, SA Tuuru, Profile Vehicles.

2010 aastal on Marju valitud JCI Eesti parimaks koolitajaks aastal 2009.
Tegev rahvusvahelises noortekojas JCI-s on ta aastast 1998.

Marju on JCI Estonias esimene, kes sai õiguse koolitada peatreenerina JCI maailmakoja ametlikku koolitust JCI Presenter ja tänu Marjule on meil see ka eesti keeles olemas. Lisaks on Marju abitreener ametlikele JCI koolitsutele JCI Trainer ja JCI Admin.
_________________________

Aasta 2012 on JCI Estonia jaoks igati erakordne. Nimelt tuleb Eestisse kaks suurt rahvusvahelist koolitusprojekti:
1. JCI COC Academy – mis on akadeemia kõikidele, kes tahavad suurprojekte korraldada. Projektijuht on Peeter Tars JCI Tallinna kojast ja esimene koosolek on 2 detsembril.
2. JCI Nordic Academy – on akadeemia nordic grupi järgmise aasta juhatustele. Projektijuht on Siim Lepisk JCI e-kojast.

Kui tahad panustada TI tegemistesse, aidata korraldada üritusi ning olla kõikides TI asjades ninapidi sees, siis kirjuta: marju.rk@gmail.com

JCI TI on uudiste levitamiseks ja suhtlemiseks Facebookis oma suletud grupp JCI Koolitajad. Kui tahad TI tegemistega kursis olla ja Sind veel grupis pole, siis kirjuta: Marju.rk@gmail.com
Ka JCI TI blogi on taas ellu äratatud ja sealt leiad huvitavaid intervjuusid ning kokkuvõtteid toimunud (koolitus) üritustest: http://treeninginstituut.blogspot.com/

2. detsembril toimub Tallinnas esimene COC Akadeemia korraldamise koosolek.

Juba mõnda aega on räägitud, et järgmine COC Akdeemia toimub Eestis. Kinnitame siis fakti ja TEEME ÄRA!
http://www.cocacademy.org/2012/estonia/

Mis see COC Akadeemia üldse on?
COC Akadeemia loodi vahetult peale JCI Viini Maailmakongressi 2005. aastal eesmärgiga valmistada ette inimesi suurprojektide läbiviimiseks nagu maailmakongress, piirkondlikud konverentsid, akadeemiad, oma riigi konverentsid jne. Seni on akadeemia toimunud Austrias maaliste mägede vahel. Akadeemia on tugev bränd JCI -s, kust on osa võtnud rohkem kui 240 inimest 37 riigist üle maailma.

http://www.youtube.com/watch?v=A5yCHrW9Sxs&feature=related

Nede aastate jooksul on käinud akadeemias paljud eestlased tarkust ammutamas (need on paljude suurte projektide projektijuhid [RatRace, Aasta Konverents, Presidendiball jne jne]) ja ka meie treenerid on seal käinud tarkust jagamas (Sven Aulik, Hanno Jarvet)

Lisaksin siia COC akadeemia algataja sõnad ja kirja lõpus Minu ja Triinu mälestused 2007 aasta kevadest.

“The idea behind the COC Academy is to transport and pass down the know-how, the experience, and the administrative layouts necessary to ease the task of organizing an international JCI event,” said Wolfgang Winkler, creator of the COC Academy concept and director of the two first academies and Congress Director of the JCI World Congress 2005 in Vienna . “Every year, at least five JCI Organizing Committees around the world start their work completely from scratch! They have to deal with problems and conflicts every COC has had…!”

Peeter,
JCI Tallinn IPP 2011
Ettevõtlike Noorte Koda JCI Tallinn
Tel: +372 510 5940
pets@had.ee
www.jcitallinn.ee

Pets:
Infokirjades paluti arvuti koju jätta ja telefon lennujaamas välja lülitada. Põlise arvutiinimesena oli see minu jaoks väga naljas ja võõras palve. Ja kohapeal olles ma täitsin selle soovi ise, sest mul ei olnud praktiliselt aega SMS-i kirjutamiseks :) vahvad inimesed, tihe programm, vahva asukoht ja ülihead treenerid tegid ideaalse keskkonna õppimiseks (ära lõigatud igapäeva rutiinist)

Omast kogemusest kinnitan, et parim treening, mis ma läbi teinud olen.

Triin:
Märtsi lõpul avanes mul võimalus pakkida kohvrisse nädala jagu talveriideid ja toimetada ennast pesueht austerlaste abiga ligi 2 km kõrgusele Alpidesse. Kus aga lahtipakkimiseks aega ei antud – tuli käigupealt ennast harima asuda. Mägedes oli talvine, temperatuur nulli ringis ja paks lumi maas. Igas ilmakaares kaunis loodus. Ideaalne paik silmaklappide ära võtmiseks!

Turrach nimelises mägikülakeses leidis aset viiepäevane koolitusprogramm COC (Conference Organizing Committee) Academy 2007. Akadeemia sai 2005. aastal ellu kutsutud austerlaste poolt, kelle ülesandeks oli korraldada JCI aastakongress Viinis, mis hõlmas 5000 delegaadi võõrustamist 98 riigist. Kui Viini kongress oli suurepäraselt läbi viidud, tundsid korraldajad endas jõudu ja soovi oma kogemust ka teistele jagada. Nii ongi üle maailma kokku tulnud JCI-katel, kes tulevikus erinevaid konverentse ja kongresse korraldama peavad Austria näol olemas koht, kust kord aastas suurürituste korraldamiseks vajalikke praktilisi teadmisi ammutada.

Õpijanulisi tuli kokku 35 inimese ringis 11 riigist. Lisaks iirlasest peatreenerile (kes muuhulgas tulihingeline rugby austaja) olid koolitajateks veel kolm austerlast ja türklane.

Tõsiseimaks kõrvanähuks oli uneaja nappus. Ühtäkki leidsime end suurüritusele eelnevast pingelisest saginast, kus tuli saada hakkama väsimuse ning konfliktidega. Kolmel järjestikusel õhtul saime koolitajatelt ülesande, mille täitmise tähtajaks oli kell 08:45 järgmisel hommikul - igal meeskonnal oli vaja välja töötada tegevusplaan konverentsi korraldamise alalõigu teostamiseks. Neli korraldusmeeskonda elasid igaüks eraldi "peakorteris". Päevasel ajal toimusid tubased loengud ja õues team-building' ud.

Oma tiimikaaslastega kohtusin esimest korda ja "peakorterit" jagasin üpris kirju seltskonnaga, vanuses 25-46: austerlane, belglane, 2 sakslast, ameeriklane, 2007 a. maailmakongressi korraldaja türgist ja esimest korda elus lund nägev tuneeslane. Ajurünnaku (ja kohati tulise vaidlemise) lõpetasime keskmiselt öösel kell 02:00 ja 07:00 jätkasime värske peaga üheskoos valmistatud hommikusöögi juures. Kultuuride vahelistest erinevustest tulenevad lüngad täitsime omakorda eri kultuuride tugevustega.

COC akadeemiast kujunes minu jaoks üle ootuste meeldejääv kogemus. Päevakese sain ka Viini kesklinna osas mälu värskendada, samuti leidis vastuse mind saabumisel vaevanud küsimus - miks paistab Austria lennuki aknast triibuline? Vastus: lõputud viinamarjaistanduste read.

Koja Pokker kogub populaarsust!

Huvitav on see, et veel aastat 5 tagasi tundus, et pokker on selline mäng, mille mängimist tavaliselt nägi Ameerika filmides Las Vegase mängupõrgutes kuskil suitsustes tagaruumides ja tavaliselt filmi peategelasel, kes sellisesse kohta sattus ja kellel kaardimängus vedas, tavaliselt läks halvasti, sest „pahalased“ viisid ta kõrbe või juhtus midagi muud halba. Tundus, et see teema Eestit ei puuduta ning see on ülim hasartmäng.

Veel 5 aastat tagasi oli pokker pigem kasiinomäng, kus pokkerilaua taga istusid tavaliselt peamiselt ärritunud olekus ja närvilised taksojuhid , kes kogu oma raske vaevaga turistidelt saadud kõrgema tariifiga taksoraha niiviisi maha mängisid. Ka mina tundsin, et reeglid on liiga rasked ning alati „maja võidab“ nii ehk teisiti.

Et kõik ausalt ära rääkida, kuidas pokker kotta sattus ning kuidas sündis esimene Koja Pokkeri turniir peab alustama ilmselt sellest, et tegelikult ei ole see päris esimene kord, kui pokker on kojas. Esimesed mitteametlikud pokkeriturniirid toimusid Peeter Võrgu juures ilmselt juba aastal 2006 või 2007. Nii et huvi on selle teema vastu olnud juba varem.

Sellest kuidas ma ise pokkeri juurde sattusin, võib süüdistada mu sõbrannat ,kelle üks sõber kutsus meid ühte pokkeriklubisse mängima. Kuna mul on olnud alati kirg nii erinevate kaardimängude kui ka täringumängude vastu, siis mõtlesin, et läheks prooviks. Olin ju laevadel mänginud aparaadiga pokkerit ja enamvähem ettekujutlus oli olemas, mis kombinatsioon on võidukombintasioon. Nii ma 2009 talvel esimesele pokkeriturniirile sattusingi. Kümne minutiga oli selge, et see mis aparaadis mängu nime all on „pokker“ pole üldse see, mis ta päriselt on. Esimene turniir saatis mind kui algajat tavapärane „algaja õnn“ ning sattusin finaallauda. Sellest pisik külge saigi.

Juba viimased 3 aastat on pokker ka Eestis aina rohkem kajastust saanud. Televiisorist on tulnud hilisõhtused pokkerisaated, ka Eesti enda telesaade kus kuulsused mängisid proffide vastu. Tuntumad pokkerihuvilised on vast Martin Müürsepp, Evely Ventsli ja Mart Mardisalu. Ning vesteldes erinevate kodalastega viimase aasta jooksul on tunne, et vähemalt veerand inimestest mängib sõpradega aeg-ajalt õhtuti pokkerit.

Kõige alustuseks tahan kummutada väärarusaama, et pokker on hasartmäng. Turniiripokker seda kohe kindlasti pole – kuna turniiri osavõtutasu saad maksta vaid ühe korra ja rohkem „kaotada“ pole võimalik. See on võrdväärne sellega, et ujulas maksab ühe korra pilet või jõusaali pääse 1 h. Iga hobi eest tuleb pisut tasuda. Kuid siin on sinu enda mängust ja pisuke ka õnnest kinni, kui kaua sa oma sissemakse eest saad harrastada oma hobi : kas 10 min või 5 h või siis hoopis hobi toob pisut ka sisse.

Minu arvates saab pokkerit võrrelda pigem Bridge´i või malega. Käikudes on oma loogika ja tuleb mõelda ning ka enda emotsioone/kehakeelt kontrollida. Kui aus olla, siis võttis minul aega 1 aasta, et jõuda tõdemuseni, et tähtis pole mitte see, mis kaardid minul käes on, vaid tuleb välja mõelda mis teistel käes on. Ning mitte ükski algkäsi pole võitmatu. Ning pokkeris on üks oluline vajalik eeldus mängijale – kannatlikkus. Et oodata ära õige käsi, millega mängu kaasa minna.

Pokkeri kohta on öeldud, et see on maagiline mäng, mille õpid selgeks 5 minutiga kuid mida omandad terve elu. Sellist adrenaliini, mida tunned hea kaardikombinatsiooni käes hoides ja mängides, lootes, et keegi tuleb sinuga kaasa mängima ja panuseid kinni maksma ning samal ajal kartes, et järsku vastasmängijal õnnestub saada kaardiõnnega endale parem kombinatsioon kätte ning samal ajal katsuda oma näo ja miimikaga mitte välja näidata head kätt või kõrgenenud pulssi – seda ei anna võrrelda minu puhul ei mäesuusatamise ega ka Benji hüppega.

Pokker annab lisaks meeldivale ajaviitele ja kaasmängijatega suhtlemisele, võimaluse lülitada oma mõtted täiesti argi või töömuredest välja ning täielikult keskenduda.

Koja Pokkeri idee oli tegelikult juba suvel, kui Raili pakkus välja, et tema juures Pärnus saaks pokkeriturniire teha. Kuid iga mõte vajab küpsemist ning kui midagi korraldada, siis ka läbimõeldult.

Koja Pokkeri eesmärk on lisaks mõnusale ajaviitele ka koguda raha heategevusfondi. Usun, et selline mõnuga tehtud heategevus, mis meid endid arendab, aitab strateegilist mõtlemist välja kujundada ja ka samal ajal on uute meeldivate tutvuste sõlmimise koht on üks võimalik viis ka midagi head ellu viia. Kuhu ja mil viisil me kogunenud heategevuseks mõeldud summad suuname, seda otsustame koos mängijatega järgmisel aastal, kui on kogunenud juba arvestatav summa kokku.

Koja Pokker toimub iga teine teisipäev pubis Lost Continent Narva mnt 19 kl 19.00. Järgmine turniir juba 06.12.2011. Oled oodatud õppima ja oma õnne proovile panema!

Kadi Maldur