17. oktoobri õhtupoolikul kogunes elevil grupp noori inimesi Narva mnt-l asuvasse DoonoriFoorumi fuajeesse, et järjekordselt ette võtta midagi harivat, aga ka ühiskondlikult kasulikku! Seekord saime kuulda lähemalt sellest, mis imeloom see doonor on, mismoodi vereloovutamine täpsemalt käib, milliseid ettevaatusabinõusid tuleb vereannetamisel kasutusele võtta, kas vereandmine on tervisele kasulik või kahjulik ning palju muud. Mõned tervemad ja julgemad said ka kohapeal verd loovutada.
Kokku tuli uudistama nii esmakordseid külastajaid kui ka juba kogenuid doonoreid – kokku ligi 20 inimest, kes kõik aktiivselt meid võõrustavalt DoonoriFoorumi arstitädilt erinevaid küsimusi esitasid. Saime teada, et doonoriks võib olla iga terve Eesti inimene alates 18-eluaastast kuni 65-eluaastani välja. Inimene, kes tuleb verd loovutama, peab kindlasti olema korralikult välja puhanud, söönud ja joonud ning hoidunud mõne päeva jooksul alkoholi ning ravimite tarvitamisest ja eelistatavalt ka suitsetamisest.
Vereannetamisel on ka mitmeid vastunäidustusi, millest tuleb teadlik olla juba enne minekut. Erinevatest ravimi- ning antibiootikumikuuridest peab olema möödas vähemalt 2 nädalat, naha augustamisest, tätoveerimisest, vereülekannetest jms peab möödunud olema 6 kuud ning hiljuti reisinud peavad olukorda arutama kohapealse doktoriga olenevalt sellest, millistes riikides viibiti. Teatud krooniliste haiguste puhul ning igasuguse kahtlusega oma tervisliku seisundi suhtes tuleb samuti kõigepealt nõu pidada arstiga, enne kui doonoriks minna.
Kohapeal tuleb kõigepealt anda oma isikuandmed registratuuris ning seejärel saadetakse potentsiaalne doonor arvuti taha, kus tuleb vastata põhjalikule küsimustikule oma tervisliku seisundi kohta. Järgneb privaatne arstikontroll, mille käigus võetakse sõrmest verd, et määrata veregrupp ja hemoglobiin, mõõdetakse vererõhku ja arutatakse läbi vastatud küsimustik, et kindlaks teha inimese tervis. Kui kõik klapib ning inimene vastab doonori nõuetele, saab ta fuajeesse head paremat näksima ja rüüpama minna, kuni teda kutsutakse tagaruumi, kus hakatakse verd võtma.
Vereloovutamine ise võtab võrdlemisi vähe aega – olenevalt inimesest 5-15 minutit ning tegemist on peaaegu täiesti valutu protseduuriga, mis toimub õdede pideva järelvalve all. Pärast vereandmist on kõige olulisem palju vedelikku juua ja ka puhata, et organism suudaks võimalikult kiiresti vereandmisest taastuda. DoonoriFoorumis on pärast vereandmist võimalik välja valida endale ka tore meene ning kosuda fuajees, kuni ollakse valmis lahkuma. Naised võivad verd loovutada aastas 3-4 korda, mehed 4-5 korda.
Praeguse seisuga on verevarud üle Eesti ikka veel alla miinimumi ning on vaja kõigi inimeste abi, et varustada haiglaid piisava hulga doonoriverega. Pole kindlat veretüüpi, mida alati kõige rohkem vaja, kuna see sõltub haiglate hetkevajadusest. Negatiivse reesusega veretüüpe on aga vähem, seetõttu oodatakse neid eriti, aga üldiselt on kõik terved inimesed kõigi veregruppidega väga oodatud. Eestis on kõige rohkem A positiivse ja 0 positiivse veregrupiga inimesi. Doonoriks olemisel pole teaduslikult tõestatud konkreetseid tervisehüvesid, kuid eks need doonorid alati ikka tervemad on kui teised.
JCI huviline Ave üritusest: „Tore, et JCI selliseid asju korraldab, kuna nagu ka verekeskuses öeldi, et kui iga püsidoonor käiks kaks korda aastas verd andmas, oleks juba väga hea tulemus. Seega miks mitte ei võiks JCI ka edaspidi regulaarsemalt doonoriks käimisi eest vedada - seltsis on alati segasem ja on keegi, kes seltsilisel silma peal hoiab juhuks, kui keegi on ehk unustanud kiires elutempos mõnda doonori „kümnest käsust “ järgima. Mina olen doonor, sest ma arvan, et see on maailma lihtsaim asi, mida teiste inimeste heaks teha, kui pole aega ja energiat suurejoonelisemate maailma päästmise aktsioonidega tegeleda.“
Rohkem infot saab veebist aadressil www.verekeskus.ee ja DoonoriFoorumist aadressil Narva mnt 5.
Maarja-Liis Merimetsa
JCI Tallinn
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment