Avasõnad Krista Tuttilt raputasid kõik osalejad ülesse ning kõigil oli selge, miks on kohale tuldud ning et konverentsi teema südame tervisest on igale inimesele oluline.
Esimesest õppetunnist Monika Poomanilt sai teada, et iga inimene on indiviid ning peab oma tervise hoidmiseks ennast tundma õppima ning selle järgi oma toitumist ja liikumist järgima.
Kristjan Port rääkis, et isepäi suurtel koormustel treenimine ei ole mitte tervislik ja võib hoopis olulise tervisekahjustuse kaasa tuua.
Peale tervislikku lõunat raakisid Katrin Aedma ja Toivo Niiberg naiste ning meeste erinevustest, sotsiaalsest survest suhetele.
Peale õhtust pausi jagasid Dr. Olev Poolamets ja Aivar Oja õpetusi, kuidas olla Mees tänapaeva ühiskonnas.
Mai-Agate Väljataga andis teada, et ilma armastuseta inimese elu on piin ning iga inimene peab leidma armastuse enda ja teiste vastu.
Ülejaanud õhtu oli täis uutmoodi liikumise vorme. Tantsulise teraapiaga vabanesime pingetest läbi põnevate liikumisharjutuste. Tantra praktikumis õppisime erinevate inimeste energiaid tajuma. Viimaseks võeti ette ühine kepikõnd Russalkani ja tagasi hotelli. Linnarahvale oli õhtune kepikõnniseltskond omaette vaatamisväärsus.
Tänud korraldajatele, kes olid kokku pannud ülihuvitava programmi, et oleks tahtnud ennast mitme loengu vahel jagada ning teinud fantastiliselt head korraldustöö, mis pani kõik ideaalselt sujuma.
Jään suure põnevusega järgmise aasta tervisekonverentsi ootama.
Margit Alep
Osaleja
Tervisekonverentsi kodulehekülg: http://www.tervisekonverents.ee
Friday, October 21, 2011
28 suurpere last said Rat Race 2011 stipendiumid
Pühapäeval 16.oktoobril toimus EBS aulas pidulik stipendiumiüritus, kus JCI Tallinn koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga andsid tublidele ja tegusatele suurperede lastele üle Rat Race 2011 stipendiumid. Tublisid ja arenemishimulisi noori tuli tervitama ka Rat Race 2011 patroon Allar Jõks.
Stipendiumipäeva aitasid osalejatele eriliseks elamuseks muuta batuudikeskus SkyPark ja Nõmme Seikluspark - lapsed ja noored said seal lõbusalt aega veeta. Pärast põnevaid tunde seiklusradadel korraldas Hansabuss peredele giidiga linnaekskursiooni Tallinna vaatamisväärsuste juurde.
Rõõm oli päeva lõppedes tänulike ja rahulolevate peredega hüvasti jätta. Täname Rat Race Stipendiumite päeva partnereid: EBS, Nõmme Seikluspark, Skypark, Hansabuss ja Kalev Chocolate Factory.
JCI Tallinna korraldatud heategevusjooksul Rat Race osales sadu heategijaist kontorirotte, kes annetasid osavõtutasudega Eesti suurperede laste huvihariduse heaks ühtekokku 7000 eurot. JCI Heategevusfondi stipendiumile laekus ühtekokku 62 taotlust kogusummas 18 400 eurot. Seega Eestis on palju andekaid ja arenemishimulisi noori.
Rat Race raames kogutud heategevusfondi eesmärk oli toetada Eesti lasterikkaid peresid, kes soovivad pakkuda oma lastele mitmekülgseid arenguvõimalusi, kuid kellel pole alati selleks vajalikke finantsvõimalusi. Stipendiumi oli võimalik taotleda vajaliku spordivarustuse, mõne instrumendi või tehnilise vahendi ja vajalike tarvikute soetamiseks tehtavate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks.
Meenutuseks videoklipp heategevusjooksust Rat Race 2011: http://www.youtube.com/watch?v=yWRniakPChI&feature=player_embedded
Heategevusjooks Rat Race stipendiumiürituse pildid (vasakul menüüreal valik stipendiumide üleandmine - peagi lisandub pilte juurde) ja info jooksu kohta: http://www.ratrace.ee/tallinn/
Heategevusjooksul Rat Race osalejad aitavad 28 suurpere lapse andeid arendada
PRESSITEADE 15.10.2011. http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20111017&ID=268515
Meediakajastus:
TV3, Seitsmesed uudised (ajajoon 05.38)16.10.2011. http://www.tv3play.ee/play/255889/
ETV, Aktuaalne Kaamera 16.10.2011. http://uudised.err.ee/index.php?06236849
TTV, Tallinna TV, uudised (ajajoon 02.29) 16.10.2011. http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=1115
Elu teeb põnevaks unistuste elluviimine! :) Aitasime teistel unistusi ellu viia!
Inger Lilles
Rat Race 2011
projektijuht
Stipendiumipäeva aitasid osalejatele eriliseks elamuseks muuta batuudikeskus SkyPark ja Nõmme Seikluspark - lapsed ja noored said seal lõbusalt aega veeta. Pärast põnevaid tunde seiklusradadel korraldas Hansabuss peredele giidiga linnaekskursiooni Tallinna vaatamisväärsuste juurde.
Rõõm oli päeva lõppedes tänulike ja rahulolevate peredega hüvasti jätta. Täname Rat Race Stipendiumite päeva partnereid: EBS, Nõmme Seikluspark, Skypark, Hansabuss ja Kalev Chocolate Factory.
JCI Tallinna korraldatud heategevusjooksul Rat Race osales sadu heategijaist kontorirotte, kes annetasid osavõtutasudega Eesti suurperede laste huvihariduse heaks ühtekokku 7000 eurot. JCI Heategevusfondi stipendiumile laekus ühtekokku 62 taotlust kogusummas 18 400 eurot. Seega Eestis on palju andekaid ja arenemishimulisi noori.
Rat Race raames kogutud heategevusfondi eesmärk oli toetada Eesti lasterikkaid peresid, kes soovivad pakkuda oma lastele mitmekülgseid arenguvõimalusi, kuid kellel pole alati selleks vajalikke finantsvõimalusi. Stipendiumi oli võimalik taotleda vajaliku spordivarustuse, mõne instrumendi või tehnilise vahendi ja vajalike tarvikute soetamiseks tehtavate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks.
Meenutuseks videoklipp heategevusjooksust Rat Race 2011: http://www.youtube.com/watch?v=yWRniakPChI&feature=player_embedded
Heategevusjooks Rat Race stipendiumiürituse pildid (vasakul menüüreal valik stipendiumide üleandmine - peagi lisandub pilte juurde) ja info jooksu kohta: http://www.ratrace.ee/tallinn/
Heategevusjooksul Rat Race osalejad aitavad 28 suurpere lapse andeid arendada
PRESSITEADE 15.10.2011. http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20111017&ID=268515
Meediakajastus:
TV3, Seitsmesed uudised (ajajoon 05.38)16.10.2011. http://www.tv3play.ee/play/255889/
ETV, Aktuaalne Kaamera 16.10.2011. http://uudised.err.ee/index.php?06236849
TTV, Tallinna TV, uudised (ajajoon 02.29) 16.10.2011. http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=1115
Elu teeb põnevaks unistuste elluviimine! :) Aitasime teistel unistusi ellu viia!
Inger Lilles
Rat Race 2011
projektijuht
Wednesday, October 19, 2011
JCI käis DoonoriFoorumis verd annetamas
17. oktoobri õhtupoolikul kogunes elevil grupp noori inimesi Narva mnt-l asuvasse DoonoriFoorumi fuajeesse, et järjekordselt ette võtta midagi harivat, aga ka ühiskondlikult kasulikku! Seekord saime kuulda lähemalt sellest, mis imeloom see doonor on, mismoodi vereloovutamine täpsemalt käib, milliseid ettevaatusabinõusid tuleb vereannetamisel kasutusele võtta, kas vereandmine on tervisele kasulik või kahjulik ning palju muud. Mõned tervemad ja julgemad said ka kohapeal verd loovutada.
Kokku tuli uudistama nii esmakordseid külastajaid kui ka juba kogenuid doonoreid – kokku ligi 20 inimest, kes kõik aktiivselt meid võõrustavalt DoonoriFoorumi arstitädilt erinevaid küsimusi esitasid. Saime teada, et doonoriks võib olla iga terve Eesti inimene alates 18-eluaastast kuni 65-eluaastani välja. Inimene, kes tuleb verd loovutama, peab kindlasti olema korralikult välja puhanud, söönud ja joonud ning hoidunud mõne päeva jooksul alkoholi ning ravimite tarvitamisest ja eelistatavalt ka suitsetamisest.
Vereannetamisel on ka mitmeid vastunäidustusi, millest tuleb teadlik olla juba enne minekut. Erinevatest ravimi- ning antibiootikumikuuridest peab olema möödas vähemalt 2 nädalat, naha augustamisest, tätoveerimisest, vereülekannetest jms peab möödunud olema 6 kuud ning hiljuti reisinud peavad olukorda arutama kohapealse doktoriga olenevalt sellest, millistes riikides viibiti. Teatud krooniliste haiguste puhul ning igasuguse kahtlusega oma tervisliku seisundi suhtes tuleb samuti kõigepealt nõu pidada arstiga, enne kui doonoriks minna.
Kohapeal tuleb kõigepealt anda oma isikuandmed registratuuris ning seejärel saadetakse potentsiaalne doonor arvuti taha, kus tuleb vastata põhjalikule küsimustikule oma tervisliku seisundi kohta. Järgneb privaatne arstikontroll, mille käigus võetakse sõrmest verd, et määrata veregrupp ja hemoglobiin, mõõdetakse vererõhku ja arutatakse läbi vastatud küsimustik, et kindlaks teha inimese tervis. Kui kõik klapib ning inimene vastab doonori nõuetele, saab ta fuajeesse head paremat näksima ja rüüpama minna, kuni teda kutsutakse tagaruumi, kus hakatakse verd võtma.
Vereloovutamine ise võtab võrdlemisi vähe aega – olenevalt inimesest 5-15 minutit ning tegemist on peaaegu täiesti valutu protseduuriga, mis toimub õdede pideva järelvalve all. Pärast vereandmist on kõige olulisem palju vedelikku juua ja ka puhata, et organism suudaks võimalikult kiiresti vereandmisest taastuda. DoonoriFoorumis on pärast vereandmist võimalik välja valida endale ka tore meene ning kosuda fuajees, kuni ollakse valmis lahkuma. Naised võivad verd loovutada aastas 3-4 korda, mehed 4-5 korda.
Praeguse seisuga on verevarud üle Eesti ikka veel alla miinimumi ning on vaja kõigi inimeste abi, et varustada haiglaid piisava hulga doonoriverega. Pole kindlat veretüüpi, mida alati kõige rohkem vaja, kuna see sõltub haiglate hetkevajadusest. Negatiivse reesusega veretüüpe on aga vähem, seetõttu oodatakse neid eriti, aga üldiselt on kõik terved inimesed kõigi veregruppidega väga oodatud. Eestis on kõige rohkem A positiivse ja 0 positiivse veregrupiga inimesi. Doonoriks olemisel pole teaduslikult tõestatud konkreetseid tervisehüvesid, kuid eks need doonorid alati ikka tervemad on kui teised.
JCI huviline Ave üritusest: „Tore, et JCI selliseid asju korraldab, kuna nagu ka verekeskuses öeldi, et kui iga püsidoonor käiks kaks korda aastas verd andmas, oleks juba väga hea tulemus. Seega miks mitte ei võiks JCI ka edaspidi regulaarsemalt doonoriks käimisi eest vedada - seltsis on alati segasem ja on keegi, kes seltsilisel silma peal hoiab juhuks, kui keegi on ehk unustanud kiires elutempos mõnda doonori „kümnest käsust “ järgima. Mina olen doonor, sest ma arvan, et see on maailma lihtsaim asi, mida teiste inimeste heaks teha, kui pole aega ja energiat suurejoonelisemate maailma päästmise aktsioonidega tegeleda.“
Rohkem infot saab veebist aadressil www.verekeskus.ee ja DoonoriFoorumist aadressil Narva mnt 5.
Maarja-Liis Merimetsa
JCI Tallinn
Kokku tuli uudistama nii esmakordseid külastajaid kui ka juba kogenuid doonoreid – kokku ligi 20 inimest, kes kõik aktiivselt meid võõrustavalt DoonoriFoorumi arstitädilt erinevaid küsimusi esitasid. Saime teada, et doonoriks võib olla iga terve Eesti inimene alates 18-eluaastast kuni 65-eluaastani välja. Inimene, kes tuleb verd loovutama, peab kindlasti olema korralikult välja puhanud, söönud ja joonud ning hoidunud mõne päeva jooksul alkoholi ning ravimite tarvitamisest ja eelistatavalt ka suitsetamisest.
Vereannetamisel on ka mitmeid vastunäidustusi, millest tuleb teadlik olla juba enne minekut. Erinevatest ravimi- ning antibiootikumikuuridest peab olema möödas vähemalt 2 nädalat, naha augustamisest, tätoveerimisest, vereülekannetest jms peab möödunud olema 6 kuud ning hiljuti reisinud peavad olukorda arutama kohapealse doktoriga olenevalt sellest, millistes riikides viibiti. Teatud krooniliste haiguste puhul ning igasuguse kahtlusega oma tervisliku seisundi suhtes tuleb samuti kõigepealt nõu pidada arstiga, enne kui doonoriks minna.
Kohapeal tuleb kõigepealt anda oma isikuandmed registratuuris ning seejärel saadetakse potentsiaalne doonor arvuti taha, kus tuleb vastata põhjalikule küsimustikule oma tervisliku seisundi kohta. Järgneb privaatne arstikontroll, mille käigus võetakse sõrmest verd, et määrata veregrupp ja hemoglobiin, mõõdetakse vererõhku ja arutatakse läbi vastatud küsimustik, et kindlaks teha inimese tervis. Kui kõik klapib ning inimene vastab doonori nõuetele, saab ta fuajeesse head paremat näksima ja rüüpama minna, kuni teda kutsutakse tagaruumi, kus hakatakse verd võtma.
Vereloovutamine ise võtab võrdlemisi vähe aega – olenevalt inimesest 5-15 minutit ning tegemist on peaaegu täiesti valutu protseduuriga, mis toimub õdede pideva järelvalve all. Pärast vereandmist on kõige olulisem palju vedelikku juua ja ka puhata, et organism suudaks võimalikult kiiresti vereandmisest taastuda. DoonoriFoorumis on pärast vereandmist võimalik välja valida endale ka tore meene ning kosuda fuajees, kuni ollakse valmis lahkuma. Naised võivad verd loovutada aastas 3-4 korda, mehed 4-5 korda.
Praeguse seisuga on verevarud üle Eesti ikka veel alla miinimumi ning on vaja kõigi inimeste abi, et varustada haiglaid piisava hulga doonoriverega. Pole kindlat veretüüpi, mida alati kõige rohkem vaja, kuna see sõltub haiglate hetkevajadusest. Negatiivse reesusega veretüüpe on aga vähem, seetõttu oodatakse neid eriti, aga üldiselt on kõik terved inimesed kõigi veregruppidega väga oodatud. Eestis on kõige rohkem A positiivse ja 0 positiivse veregrupiga inimesi. Doonoriks olemisel pole teaduslikult tõestatud konkreetseid tervisehüvesid, kuid eks need doonorid alati ikka tervemad on kui teised.
JCI huviline Ave üritusest: „Tore, et JCI selliseid asju korraldab, kuna nagu ka verekeskuses öeldi, et kui iga püsidoonor käiks kaks korda aastas verd andmas, oleks juba väga hea tulemus. Seega miks mitte ei võiks JCI ka edaspidi regulaarsemalt doonoriks käimisi eest vedada - seltsis on alati segasem ja on keegi, kes seltsilisel silma peal hoiab juhuks, kui keegi on ehk unustanud kiires elutempos mõnda doonori „kümnest käsust “ järgima. Mina olen doonor, sest ma arvan, et see on maailma lihtsaim asi, mida teiste inimeste heaks teha, kui pole aega ja energiat suurejoonelisemate maailma päästmise aktsioonidega tegeleda.“
Rohkem infot saab veebist aadressil www.verekeskus.ee ja DoonoriFoorumist aadressil Narva mnt 5.
Maarja-Liis Merimetsa
JCI Tallinn
Monday, October 17, 2011
Natuke Tartus toimunud Tervisepäevast
Alustame algusest.
Selle aasta 8. jaanuaril toimus JCI Toomemäe koja aasta alguse töötuba, kus me tegime ajurünnaku, mida põnevat teha aastal 2011.
Mõtteid ja ideid oli palju ja üks ideedest kandis üheksa kuu möödudes vilja. „Lapsuke“ nägi ilmavalgust 8. oktoobril 2011 Tartus Lõunakeskuses ja tema nimeks sai heategevuslik Tervisepäev.
Miks just heategevuslik Tervisepäev?
Eesmärk oli teadvustada inimestele tervislikku toitumist ja elutervet mõtlemist. Lisaks sellele soovisime pakkuda lastele võimalust valmistada ise Eesti pikim tervislik võileib. Eestis on küll tehtud pikki võileibu, kuid eraldi tähelepanu ei ole pööratud tervislikkusele.
Samuti soovisime anda ettevõtetele võimaluse tutvustada oma tervislikke tooteid ja teenuseid Terviselaadal.
Üheks eesmärgiks oli ka heategevuslik aspekt, et lastele näidata juba väiksest peale, kui oluline on toetada neid, kes seda kõige rohkem vajavad.
Otsustasime, et Tervisepäeva tulu annetama Elva Väikelastekodule, kes soovis enda kasvandikele soetada talispordivahendeid. Elva Väikelastekodul oli kõige selgemini sõnastatud oma eesmärk, mis haakus meie Tervisepäevaga.
Mis Tervisepäeval toimus?
· Lapsed valmistasid Eesti pikima tervisliku võileiva, mille pikkus oli 35,2m. Võileiba said proovida nii lapsed ise, kui ka kõik teised Lõunakeskuse külastajad.
· Võileiva tegemiseks kulus: 50kg leiba, 20kg tomatit, 20kg kurki, 5kg hapukurki, 13kg jääsalatit, 4kg fenkolit, 7kg võid, 5kg küüslaugumääret, 5kg mädarõikamääret, 20kg juustu, 12kg vorsti, 12kg sinki, 3kg kala, 5kg kodujuustu.
· 1/3 toorainest läks koostöös Toidupangaga Tartu vähekindlustatud perede toidulauale.
· Elva Väikelastekodule kogusime annetusena sporditarvete soetamiseks 850€
· Tervisepäeva peaauhind AHHAA 4D kino piletid tervele klassile läksid Nõo Põhikooli.
Ja edasi?
Tervisepäev kulges sujuvalt ja osalejatepoolne tagasiside on olnud igati positiivne. Kindlasti on asju, mida saame järgmisel aastal paremini teha.
Mitmed koostööpartnerid on meile juba oma jah-sõna öelnud ja osalevad ka uuel aastal. Järgmisel aastal toimub Tervisepäev 13.10.2012, taas leivanädala raames.
Tervisepäeva meenutusi näete siit: http://www.youtube.com/watch?v=d0iOuhsaM2k
Heategevusliku Tervisepäeva meeskonna nimel
Merike Kütt ja Triin Muiste
http://tervisepaev.paremelu.ee/
Selle aasta 8. jaanuaril toimus JCI Toomemäe koja aasta alguse töötuba, kus me tegime ajurünnaku, mida põnevat teha aastal 2011.
Mõtteid ja ideid oli palju ja üks ideedest kandis üheksa kuu möödudes vilja. „Lapsuke“ nägi ilmavalgust 8. oktoobril 2011 Tartus Lõunakeskuses ja tema nimeks sai heategevuslik Tervisepäev.
Miks just heategevuslik Tervisepäev?
Eesmärk oli teadvustada inimestele tervislikku toitumist ja elutervet mõtlemist. Lisaks sellele soovisime pakkuda lastele võimalust valmistada ise Eesti pikim tervislik võileib. Eestis on küll tehtud pikki võileibu, kuid eraldi tähelepanu ei ole pööratud tervislikkusele.
Samuti soovisime anda ettevõtetele võimaluse tutvustada oma tervislikke tooteid ja teenuseid Terviselaadal.
Üheks eesmärgiks oli ka heategevuslik aspekt, et lastele näidata juba väiksest peale, kui oluline on toetada neid, kes seda kõige rohkem vajavad.
Otsustasime, et Tervisepäeva tulu annetama Elva Väikelastekodule, kes soovis enda kasvandikele soetada talispordivahendeid. Elva Väikelastekodul oli kõige selgemini sõnastatud oma eesmärk, mis haakus meie Tervisepäevaga.
Mis Tervisepäeval toimus?
· Lapsed valmistasid Eesti pikima tervisliku võileiva, mille pikkus oli 35,2m. Võileiba said proovida nii lapsed ise, kui ka kõik teised Lõunakeskuse külastajad.
· Võileiva tegemiseks kulus: 50kg leiba, 20kg tomatit, 20kg kurki, 5kg hapukurki, 13kg jääsalatit, 4kg fenkolit, 7kg võid, 5kg küüslaugumääret, 5kg mädarõikamääret, 20kg juustu, 12kg vorsti, 12kg sinki, 3kg kala, 5kg kodujuustu.
· 1/3 toorainest läks koostöös Toidupangaga Tartu vähekindlustatud perede toidulauale.
· Elva Väikelastekodule kogusime annetusena sporditarvete soetamiseks 850€
· Tervisepäeva peaauhind AHHAA 4D kino piletid tervele klassile läksid Nõo Põhikooli.
Ja edasi?
Tervisepäev kulges sujuvalt ja osalejatepoolne tagasiside on olnud igati positiivne. Kindlasti on asju, mida saame järgmisel aastal paremini teha.
Mitmed koostööpartnerid on meile juba oma jah-sõna öelnud ja osalevad ka uuel aastal. Järgmisel aastal toimub Tervisepäev 13.10.2012, taas leivanädala raames.
Tervisepäeva meenutusi näete siit: http://www.youtube.com/watch?v=d0iOuhsaM2k
Heategevusliku Tervisepäeva meeskonna nimel
Merike Kütt ja Triin Muiste
http://tervisepaev.paremelu.ee/
Subscribe to:
Posts (Atom)
