18.-21. augustini 2011 toimus Kõrvemaal esimene JCI Survival Camp.
18. augusti pärastlõunal said asjad pakitud ja väriseva südamega end kardetud kannatuste rajaks valmis seatud. Teekond algaski mõnusa rongisõiduga metsade ja looduse poole. Pärast esimesi vihmasahmakaid ning kesköiseid võsastikus turnimisi käis peast läbi mõte, et kes mul siia metsa küll tulla käskis ja kas ma kõik need ülejäänud päevad ikka olen võimeline vastu pidama. Viimane tõsisem matk jäi ju keskkooliaega ja nüüd on mugava kontoriroti eluga nii ära harjutud.
Kuid reedel tuli päike välja ja ülejäänud päevad olid vaatamata raskele matkakotile täis ainult ülipositiivseid emotsioone. Lummavalt kaunis loodus oma üllatustega kohtades, kuhu muidu metsas jalutades ei satuks, ülilahedad matkakaaslased ja lakkamatud naljad, mis tegid iga raskuse sulgkergeks.
Eneselegi üllatuseks oli pühapäeval taas rongile ronides üks mõte, et ei taha veel koju tagasi, võiks veel nii edasi matkata. Kellelgi ei olnud tunnet, et pikka metsateed kuidagi oleks kuidagi raske taluda olnud. Meenutades neid positiivse emotsioonidega päevi tuleb alati muie näole. Kahetsegu need, kes sel aastal põnnama lõid. See oleks olnud jõukohane igale inimesele, kes oskab loodust nautida.
Pikemalt, mis metsas tehti, saad lugeda ja vaadata siit.
Teiste osalejate emotsioone saad lugeda siit.
Margit Alep
JCI Tallinn
No comments:
Post a Comment