GO Koda 25.ndal Roheliste Rattaretkel „Kuidas elad, Märjamaa?“

 

Lehekuu keskpaigus leidis aset juba järjekorras 25. Roheliste Rattaretk. Sedapuhku viisid teed GO Koja ja Sõprade vapra tiimi Märjamaale avastusretkele. Meie tiimiga liitusid kodalased e-Kojast, Toompea kojast ning väljapooltki. Üheskoos sai ette võetud vahva nädalavahetus täis sporti, eneseületust, päikest, toredaid inimesi ja kaunist Eestimaa loodust.

Juba reede hommikul kogunesime Märjamaa alevis, mis oli sellel aastal rattaretke stardi-ja finišipaigaks. Esimesel päeval viis meid rada sellistesse kaunitesse paikades nagu Niidiaia tammik,  Haimre mõisapark ning Muhameedi kabel, Mardi tamme ja Lokuta kadakat vaatama, Kabala villaveski-muuseumisse, Jalase külakaitsealale ning peale 61 km rattasõitu lõpetasime oma teekonna esimeses laagripaigas Varbola linnuses. Enesetunne oli hea ning võis kogu päevaga rahule jääda. Õhtu hakul said rattalised nautida keskkonnateemalisi filme ning kuulata mõnusat muusikat Curly Stringsi esituses.

Laupäev algas kõigi jaoks varakult, kell 7 äratus, siis hommikusöök, asjad kokku ja jälle teele. Vapramatel tegijatel ootas ees pikk päev, mil oli plaanis läbida 96 km, teised valmistasid ennast ette 50 km ringiks ning lihtsalt mõnusaks ajaveetmiseks, sest ega sellist sooja päikesepaistelist ilma ei saa ju ainult ratta seljas mööda saata ja olgem ausad, esimene päev rattasadulas oli ka oma jälje kehasse jätnud ;) Teisel päeva algul kimasime läbi Russalu ja Purga, et jõuda kiiresti Lümandusse. Seal oli oma kodus meid vastu võtmas Triinu õde, pakkudes meile värsket hommikukohvi, millest laagripaigas nii väga puudust tundsime ja kodukootud rabarberikooki. Peale sellist meeldivat kosutust jätkasime oma teekonnaga edasi Sipa poole. Sipas kinnitasime kiirpikniku korras mõisa trepil oma keha eestimaise suitsuvorsti ja spordijoogiga ning jätkasime teekonda ikka edasi Teenuse poole, kus oli ootamas lõunasöök. Peale väikest lõunapausi ja-puhkust jätkasid tugevamad meist „pika ringi sõitmist“ ning teised seadsid rattad otseteedpidi õhtusesse laagripaika Vana-Vigalas.

Laagripaik püsti pandud ning pika ringi mehed ja naised ära oodatud, ei pidanud me telkide vahel vaevaks maha pidada Toompea koja Piia sünnipäev sefiiritortide ning Sovetkojega. Meeleolukas õhtu jätkus Vana-Vigala laululava ees Audru Jõelaevanduse Pundi muusika saatel tantsu ja laulu vihtudes. J

Pühapäevane äratus oli kõige varajasem, juba 6.30 pidi silmad lahti tegema, hommikust sööma minema ning asju pakkima hakkama. Ees oli viimane päev: ilm tõotas tulla kuum, teekonna pikkuseks Märjamaale 57 km ning pikalt mööda vana raudteetammi kulgev rada võrdlemisi raske. Enne viimaseid pingutusi sai aga oma keha ja vaimu puhata veel tee peale jäävas Kivi-Vigala kirikus, kus rattaliste kõrvu oli paitamas Tõnu Timmi ja Jaanus Nõgisto imeline muusika. Pealelõunasel ajal jõudsime tagasi Märjamaale, kus toimus rattaretke ametlik lõpetamine.

Kolm päeva täis imekauneid Eestimaa paiku, rohelisi linnulaulust pakatavaid metsasid, vulisevaid ojasid ja jõgesid ning maailma kõige suurepärasemaid inimesi – see on see miski, mille pärast iga rattaretkeline on juba järgmisel päeval unustanud pingutusest väsinud keha, valutavad lihased ning külma tõttu pooleldi magamata ööd telgis. 

Ahjaa, juba vähem kui aasta pärast 15-17. mail kohtume ning saame teada, kuidas elab Haanjamaa!  ;)

                                  

 

Kertu

GO Koda