Monday, April 15, 2013

Persoonilugu: Toompea koja president Minni, kes on JCI avarustes mõistnud, et inimkonna teenimine on tõepoolest elu parim töö!

Hea JCI kogukond!

Võtke vastu kevadine tervitus Toompea kojalt ja kodalastelt – nautigem taas valget aega ja toimetagem rohkem inspireerivas värskes kevadises õhus. Ja kuna on naljakuu, siis tehkem ka nalja ja vimkasid, sest ilma rõõmuta ei edene tööd ja õpingud kuigi hästi.

Pärast ligi 8-aastast tegutsemist JCI kogukonnas on mul au ja rõõm aga ka kindel (sise)tunne juhtida üht Eesti vanimat koda – Toompea koda.
 
Minu JCI lugu algas sellest, et tahtsin katsetada teistsuguseid tegevusi ja töövõtteid, mida minu toonane ametikoht ei võimaldanud või võimaldas liiga vähesel määral – ideede/uitmõtete mahamüümine (kaashuviliste leidmine), organisatsiooni juhtimine/valitsemine, meeskonna komplekteerimine ja käivitamine, kaasamine, kõneisiku roll ja korporatiivne eneseväljendamine (minu arvamus = organisatsiooni arvamus) jpt.  Ja nii ma mitu head aastat „möllasin“ erinevate JCI projektide ja tegevustega, enne kui ametlikult JCI-ga liitusin (liige alates 2010) ja juhtkonda kandideerisin.
2011 aastal olin peasekretärina ka Eesti koja teenistuses, mistõttu oman head ülevaadet JCI kogukonnast, seda siis nii horisontaalses (koja sisene) kui vertikaalses (kodade ülene) võtmes.

Oma JCI kärjäärist tooksin olulisema asjana välja selle, et panustamise toel olen aru saanud, et JCI kreedo viimane rida „inimkonna teenimine on elu parim töö“ vastab 101% tõele. Kõik projektid ja ametikandmised mida ette võtame, teenivad mingite huvigruppide ehk inimkonna osade huve. Mina olen vahend, mis teenib inimkonna huve. Minu kasu on siin õpitud ja kogetud meetoodika, juhtimisvõtted, emotsioonid, mille võtan siit kaasa ja pööran võiduks oma töö ja pere juures. Nii et peale presidendi aastat kindlasti jätkan JCI kogukonnas teenimist ja enda arendamist.

Kõige erilisema JCI mälestusena tooksin esile 2012 aasta, kus tuli teha tõelist multitaskingut ja enda jagamist – täita tuli Toompea koja EVP-na ja huviliste mentorina kohalikku rolli ning Eesti koja sekretäri kohta ehk üle kogukondliku rolli.

Käesolev 2013 aasta on minu jaoks eneseteostuse osas väga eriline aasta – saan tegeleda organisatsiooni (Toompea koja) „valitsemisega“ ning meeskonna (juhatuse) juhtimisega. Neid tegevusi oma igapäevatöös kliendihalduri rollis väga praktiseerida ei saa ja seetõttu naudin igat päeva presidendina täiel määral. Kolm kuud ehk veerand perioodist on juba möödas, aga oleme olnud edukad – meeskond on tööle rakendatud, üritused (koolitused, projektid jpt) toimuvad plaanipäraselt. Meie koja motiivideks on „juhioskuste parim kool“ ehk võimaldame liikmetel kogeda kõiki juhtimisega kokkukäivaid tegevusi ja rolle ning „learning by doing“ ehk õppime läbi tegutsemise, mis küll jätab akadeemilise osa veidi kõrvale aga lisab jälle juurde emotsioone, rõõmu ja impulsiivsust ning kodalastele see väga meeldib.

Veel üks põnev roll mida mul tuleb presidendina täita on kõneisiku roll. Seda olen kasutanud mitmekülgselt uute huviliste puhul, kellele tuleb tihti lühidalt ent atraktiivselt selgeks teha JCI ja koja perspektiivid. Oma lähisõpradele ei ole vaja JCI-d „maha müüa“, sest neid saab võluda eeskujuga – nad näevad sind põnevates rollides ja soovivad peatselt samuti sellest maailmast osa saada. Kolmandate isikute jaoks oleme hakanud seda eeskuju sõnadesse seadma, ehk kirjutama oma lugusid – miks me siin oleme ja mida me siintegutsemise läbi võitnud oleme. Konkurents inimeste ajale on väga tihe ja seetõttu oleme oma meeskonna leidnud, et parim viis selle aja ostmiseks on näidata inimestele juba tõestatud tegevusi ja edulugusid.

Soovin koos oma meeskonnaga kõikidele JCI kogukonna liikmetele särtsakat kevadeaega. See ärev periood kestab sisuliselt jaanipäevani ehk napid 3 kuud, kui algab enamikule meist suvitamise ja puhkamise aeg. Tulge osalege meie üritustel, toetage tulevikutegijaid läbi annetuste „Koos kooli“ projekti raames (www.kooskooli.eu) ning kindlasti kutsuge meid enda üritustele. Kohtumiseni!
 
Teie Minni!

No comments:

Post a Comment