Konverentsi teema valik oli väga huvitav, sest suhtlemisel on ju tõepoolest palju erinevaid nüansse.
Tõenäoliselt oleme kõik mõnel tasandil paremad kui teisel ning uute oskuste arendamine
suhtlemise vallas võiks idee poolest muuta elu lihtsamaks.
Igal juhul jäin konverentsiga väga rahule ja kiitsin korraldajaid ka järgneva päeva hommikul Plasku terrassil. Arvatavasti oli see positiivne emotsioon tingitud ka päikselisest kevade hommikust, ilusast vaatest Tartule ja naljakast faktist, et ülikooli peahoones on võimalik ka pokkerit harjutada.
Nii nagu JCI Kevadkonverents ei olnud igav ja väljapeetult akadeemiline on ka alljärgnev kommentaar lihtne kokkuvõte sellest toredast päevast.
Ettekandeid oli erinevatel teemadel: teatri, äri, juhtimise ja psühholoogia valdkonnast. Väga provotseeriva pealkirjaga Ain Mäeotsa ettekanne lubas pääseda loomeinimeste varjatud maailma telgitagustesse, kuid eesriie jäi siiski suletuks. Tõenäoliselt ei ole väga keeruline loominguliste inimestega hakkama saada. Pigem nõuab suuremat pingutust mõtte ja emotsiooni edastamine,
sest mõned inimesed on lihtsalt tundlikumad kui teised. Samuti näitlevad mõned paremini, kas siis laval, äris või elulistes situatsioonides.
Kui lavastaja püüdis konverentsi osalejate tähelepanu köita läbi teatraalsete näidete, siis Enn
Saare ettekanne tõi esile nähtamatute suhete võrgustiku tähenduse ettevõtte arengu seisukohalt. Mitteformaalsetel kogunemistel on teinekord olulisem mõju, kui korralistel koosolekutel. Ka kriitilised olukorrad kollektiivis baseeruvad lihtsatel, inimlikel meeldivus ja mittemeeldivus suhetel. Kokkuvõttes on ju igaüks õnnelik, kui tema arvamusega arvestatakse ning antakse võimalus
seda väljendada ning pisut lõbu ja rutiinivaba õhkkond on kõik, mida aegajalt vajatakse.
Üllatusesinejaks oli minu jaoks Claudia Chinello, kes rääkis pokkerimängu ilust ja valust. Tuues huvitavaid paralleele ärimaailmaga. Kus liigne emotsionaalsus ja avatus on pigem kahjuks, kui kasuks. Seega aitab nn. pokerface mõnikord keerulisest olukorrast väärikalt lahkuda, säilitades head võimalused järgmiseks korraks.
Individuaalse arengu seisukohti esindas Tiina Tiitus, kes hindab inimsuhetes eelkõige ausust ja järelandmisi ta selles vallas ei soovita. Muidu võib lihtsalt lõpetada vales suhtes või jäädagi ootama oma printsi valgel hobusel. Kui jääda iseendaks siis tulevad õiged asjad ise sinu juurde. Ehk, et päeva lõpuks jookseb kõik lihtsalt kokku- inimesed, suhted ja ideed. Sõltuvalt ühendamise kvaliteedist ja oskustest.
Igal juhul andis JCI Kevadkonverents huvitavaid mõtteid suhtlemise erinevatest aspektidest, sest lisaks Facebook ́ile, Twitter ́ile ja Instagram ́ile eksisteerib ju ka reaalne maailm ning keerulised ja emotsionaalsed inimsuhted, mis vajavad aeg-ajalt tõsisemat analüüsi ja arengut.
Igal juhul jäin konverentsiga väga rahule ja kiitsin korraldajaid ka järgneva päeva hommikul Plasku terrassil. Arvatavasti oli see positiivne emotsioon tingitud ka päikselisest kevade hommikust, ilusast vaatest Tartule ja naljakast faktist, et ülikooli peahoones on võimalik ka pokkerit harjutada.
Nii nagu JCI Kevadkonverents ei olnud igav ja väljapeetult akadeemiline on ka alljärgnev kommentaar lihtne kokkuvõte sellest toredast päevast.
Ettekandeid oli erinevatel teemadel: teatri, äri, juhtimise ja psühholoogia valdkonnast. Väga provotseeriva pealkirjaga Ain Mäeotsa ettekanne lubas pääseda loomeinimeste varjatud maailma telgitagustesse, kuid eesriie jäi siiski suletuks. Tõenäoliselt ei ole väga keeruline loominguliste inimestega hakkama saada. Pigem nõuab suuremat pingutust mõtte ja emotsiooni edastamine,
sest mõned inimesed on lihtsalt tundlikumad kui teised. Samuti näitlevad mõned paremini, kas siis laval, äris või elulistes situatsioonides.
Kui lavastaja püüdis konverentsi osalejate tähelepanu köita läbi teatraalsete näidete, siis Enn
Saare ettekanne tõi esile nähtamatute suhete võrgustiku tähenduse ettevõtte arengu seisukohalt. Mitteformaalsetel kogunemistel on teinekord olulisem mõju, kui korralistel koosolekutel. Ka kriitilised olukorrad kollektiivis baseeruvad lihtsatel, inimlikel meeldivus ja mittemeeldivus suhetel. Kokkuvõttes on ju igaüks õnnelik, kui tema arvamusega arvestatakse ning antakse võimalus
seda väljendada ning pisut lõbu ja rutiinivaba õhkkond on kõik, mida aegajalt vajatakse.
Üllatusesinejaks oli minu jaoks Claudia Chinello, kes rääkis pokkerimängu ilust ja valust. Tuues huvitavaid paralleele ärimaailmaga. Kus liigne emotsionaalsus ja avatus on pigem kahjuks, kui kasuks. Seega aitab nn. pokerface mõnikord keerulisest olukorrast väärikalt lahkuda, säilitades head võimalused järgmiseks korraks.
Individuaalse arengu seisukohti esindas Tiina Tiitus, kes hindab inimsuhetes eelkõige ausust ja järelandmisi ta selles vallas ei soovita. Muidu võib lihtsalt lõpetada vales suhtes või jäädagi ootama oma printsi valgel hobusel. Kui jääda iseendaks siis tulevad õiged asjad ise sinu juurde. Ehk, et päeva lõpuks jookseb kõik lihtsalt kokku- inimesed, suhted ja ideed. Sõltuvalt ühendamise kvaliteedist ja oskustest.
Igal juhul andis JCI Kevadkonverents huvitavaid mõtteid suhtlemise erinevatest aspektidest, sest lisaks Facebook ́ile, Twitter ́ile ja Instagram ́ile eksisteerib ju ka reaalne maailm ning keerulised ja emotsionaalsed inimsuhted, mis vajavad aeg-ajalt tõsisemat analüüsi ja arengut.
No comments:
Post a Comment