Osaka ja Jaapani muljeid kohalikult eestlaselt

Esmaspäeva 24.05 õhtul oli Jaapani restorani Sakura'sse kogunenud üle 20 Jaapani huvilise. Kohal oli nii inimesi, kes JCI koosviibimisel esimest korda, kui ka neid, kes organisatsiooniga pikemalt seotud on olnud või lausa ise Jaapanis käinud. Nimelt inspireeris kohalolijaid oma Jaapani kogemusega Raul Allikivi, kes on ise üle 4 aasta Jaapanis elanud. Sündmus oli sissejuhatuseks JCI Maailmakongressile, mis toimub 2-7 novembril Osakas.

Meeldiva ettekande ja mitmetunnise vestluse käigus selgus, et Jaapan on endiselt põnev ning ilmselt üks maailma struktureeritumaid ja traditsionaalsemaid riike. Ettevõtted ja organisatsioonid on üles ehitatud süsteemselt ning kohalik kultuur ei soosi "out of box" mõtlemist ega kiireid muudatusi. Tänu sellisele ettearvatusele tunnevad jaapanlased end ka turvalisemalt ja rahulikumalt. Kindlasti on ka paljudel eestlastelt Jaapani kultuurist üht-teist õppida.

Jaapani perekonnas töötab mees tüüpiliselt terve elu ühes suurettevõttes ning hüppelisi muudatusi karjääris ei maksa oodata. Must ülikond, valge särk ja lips on "must have". Pärast tööd liigutakse pea igal õhtul kolleegide või äripartneritega kohalikku baari. See on ka ainus koht, kus pärast (paari) pudelit õlut väljendavad jaapanlased seda, mida nad tegelikult mõtlevad. Siis tehakse ka rohkem nalja, kuivõrd jaapanlaste jaoks on silmavaatamine ja üksteise puudutamine küllaltki tabu (enamik ei oska nt euroopalikult kättki suruda), on Jaapani huumor seevastu üsna füüsiline...

Kohapeal soovitas Raul külastada templeid ning mõnda Purikura fotoputkat, kus mitmekesi toredaid pilte teha ja need seejärel masinast kleepekatena välja printida. Kohalikel on sõpradega tehtud peo-eelsetest kleeps-piltidest lausa albumid. Samuti on "kohustuslik" mõne karaokebaari külastamine, kus näiteks 100-200 krooni eest saab oma seltskonnale kaheks tunniks privaatse karaokeruumi koos piiramatu koguse jookidega, söökide eest tuleb siiski eraldi maksta.

Jaapanis kohapeal saab hakkama umbes sama eelarvega, mis Eestis: öö normaalses hotellis maksab 1000-2000 krooni ning õlu baaris 50-100 krooni. Tervislikust toidust võid kõhu täis süüa 35 krooni eest ning lihtne ärimehe lõuna maksab 100-150 krooni. Osakas tasub proovida näiteks selliseid roogasid: Takoyaki pallikesed, gyudon veiseliha-riisikauss kiireks lõunapausiks, Natto mädandatud sojaoad hommikusöögiks panevad seedimise käima. Sushit süüakse vaid pidupäevadel.

Jaapanlastele meeldib turistidega vahetada väikeseid praktilisi ja ilusalt pakitud kingitusi. Eestiga seotud asjadest avaldavad jaapanlastele tavaliselt muljet Arvo Pärt, Baruto, leedulased (Baltikum võrdub tihti Leedu) Soome disain ja Jõuluvana. Kohalikele avaldavad muljet ka Eesti jaoks loomulikud tehnoloogiasaavutusted: internetipank, e-maksuamet, e-valimised jms.

Kokkuvõttena oli kohtumine lõbus, inspireeriv ja kasulik. Raul andis ka hulga olulisi näpunäiteid visiitkaartide vahetamise tseremoonia, kummardamise põhimõtete ning teiste kummaliste kohalike kommete kohta, millega jaapanlaste puhul peaks arvestama. Usume, et koosviibimisele järgneb ka vähemalt üks jätkuüritus: mitme koja senaatorid olevat seotud Jaapani äriga ning loodame, et kodade aktiivsed juhatused leiavad ainest vastava üldkogu korraldamiseks!

Kuuldavasti on tänaseks Osaka kongressile tulijate ring kasvanud 20 huviliseni. Eestipoolset delegatsiooni JCI Maailmakongressile kureerib Katrin Puusepp, kohapealseks delegatsioonijuhiks on oma nõusoleku andnud Erlend Sild. Kui oled huvitatud täiendavast infost seoses kongressiga, kirjuta pinepearl@gmail.com ja Katrin lisab Sind VIP nimekirja :)